Gaas, ilma milleta elu Maal poleks üldse võimalik, hakkab seoses soojema kliimaga inimeste tervisele aina suuremat ohtu kujutama.
Kui stratosfääris 15-30 kilomeetri kõrgusel asuv osoonikiht kaitseb maakera Päikeselt tuleva ultraviolettkiirguse eest, siis maapinna lähedal sissehingatuna on osoon mürgine saasteaine, mis kahjustab elusorganisme.
Inimese kopsudes reageerib osoon muuhulgas kopsukoes valkude ja rasvadega, tekitades põletikulisi protsesse. See võib näiteks astmahaigetel tähendada astmahoogude ägenemist, põhjustada kroonilist bronhiiti ja hingeldust ning viia ka südame-veresoonkonna haiguste tekkeni.
Soojem kliima = rohkem osooni
Kliima soojenemisega maapinnalähedase osooni tase tõuseb enim Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Sellest põhjustatud inimeste suremus kasvab kõige rohkem Belgias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Portugalis – osoonisurmade arv tõuseb selle sajandi keskpaigaks 10-14 protsenti, leidis teadlaste kollektiiv, milles osales ka Tartu ja Umeå ülikoolide õhusaasteekspert Hans Orru.
Uuringus vaatlesid teadlased kahe erineva globaalse kliimamudeli (ECHAM4 ja HadCM3) ning kahe erineva kasvuhoonegaaside emisioonistsenaariumiga modelleeritud osoonisisaldusi algperioodil (1961-1990), praegu (1990-2009), tulevikus (2021-2050) ja kaugemas tulevikus (2041-2060) ning sellest tulenevaid mõjusid Euroopa kliimale. Kuivõrd osooni teke sõltub otseselt kõige enam päikesekiirgusest ja temperatuurist, siis mida soojemaks muutub kliima, seda enam kasvavad ka osooni kogused. Mida rohkem osooni, seda suuremat kahju teeb see inimeste tervisele.
1960ndatest alates on maapinna lähedastes kihtides kliimamuutuste põhjustatud osoonikoguste suurenemise mõjud olnud kõige suuremad Belgias, Iirimaal, Hollandis ja Suurbritannias. Kõrgete osoonisisalduste põhjuseks on Orru sõnul nii nende riikide asustustihedus kui autostumise tase. Autode heitgaasid on üks peamiseid osooni eeldusainete allikaid.
Eesti ja Põhjamaade jaoks hea uudis on see, et kui Euroopa lõunariikides osoonitase tõuseb, siis meil see pigem langeb ning sellega seoses väheneb ka osoonist põhjustatud surmajuhtude arv. Kuigi enam on sellega seotud osooni eeldusainete kande vähenemine on arvatavalt teatav mõju ka pilvkattel. Nii ennustavad kliimamudelid, et soojenev kliima tähendab meie kandis rohkem pilviseid ilmu.
Üle Euroopa põhjustab osoon praeguste eeldusainete koguste juures selle sajandi keskel aastas ligi 30 000 enneaegse surma juhtu, mis on pea 2 000 enam kui praegu.
Lisaks selgub, et erinevalt ülipeentest saasteosakestest ei ole osoon vaid suurlinnade probleem, sest seal reageerib osa osoonist teiste saasteainetega üsna kiiresti ära. Pigem tekitab see probleeme äärelinnaelanikele.
Eestis põhjustab saastunud õhk enneaegselt aastas 600 inimese surma. Kõige ohtlikumad on ülipeened saasteosakesed. Käesolevast üle-Euroopalisest uuringust johtuvalt põhjustab osoon Eestis aastas umbes 50 inimese enneaegse surma, seega sureb selle tõttu umbes üks inimene nädalas. Orru juhitaval teadlastegrupil on kavas teha ka täpsemaid uuringuid osooni tervisemõjude kohta Eestis.
Osooni probleem on peamiselt suvine, sest siis on temperatuur kõrgem ja päikesevalgust rohkem.
Artikli autor on Villu Päärt, www.novaator.ee
