Naha tervis on otseselt seotud toidust saadud A-vitamiini hulgaga, kuigi A-vitamiini seostatakse ka silmade tervise ja parema nägemisega. Uuri järgi, millised on parimad A-vitamiini allikad.
A-vitamiin toimib antioksüdandina neutraliseerides vabu radikaale ja sel moel aidates vältida kortsude tekkimist. Teiseks on A-vitamiin väga oluline naharakkude arengus ja kudede moodustamisel.
A-vitamiini leidub vaid loomse päritoluga toiduainetes ja selle imendumiseks on vaja rasva. A-vitamiini saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest. A-vitamiini eelühendeist ehk karotenoididest saadakse 30-60% taimsest toidust beeta karoteenina. See on pigment, mis annab punastele, oranžidele ja kollastele juur- ja puuviljadele nende värvi. Eredamad näited on magus kartul, porgand, aprikoos. Toidukarotenoidid muudetakse sooles elutsevate bakterite toimel A-vitamiiniks. Viimane talletatakse maksas, vähem rasvkoes, kopsudes, neerudes ja silma võrkkestas ning retineenhappena luukoes.
A-vitamiini varusid on organismis 1-3 aastaks. Kuna A-vitamiin kuhjumisel on organismile toksiline, pole teda tark manustada toidulisandina. Kasulik kogus päevas on naistel 0,75-0,85 mg, meestel 0,8-1,1 mg. Ohutu päevane kogus on kuni 2mg. Kestev suurte annuste võtmine põhjustab iiveldamist, oksendamist, peavalu, luude valulikkust, juuste väljalangemist jm. Vitamiinpreparaadi võtmisel imendub A-vitamiin 3-5 tundi.
A-vitamiini vähesuse esmane tunnus on kanapimedus. Pideva vähesuse tunnus on naha kuivus ja vananenud välimus. Suureneb nakkusoht. A-vitamiin tagab limaskesta pindmiste rakkude limatootluse, lima on aga bakteritsiidne.
10 lihtsat võimalust A-vitamiini lisamiseks oma toidulauale:
1. Lisage riivitud porgandeid spagetikastmele — te isegi ei märka nende söömist, aga kasu on suur!
2. Lisage rohelist spinatit oma salatitele ( suurepärane on beebispinat) — spinat sisaldab rohkem beetakaroteeni kui ükski teine salat.
3. Nautige lõunakohvi või saiakese asemel ühte päevast smuutit (jogurti — aprikoosi või mango — papaya — virsiku).
4. Lisa “joon sõbrannaga klaasi veini või šamapanjat” klaasi külmutatud melonitükke.
5. Säilitage värsket brokolit külmkapis ja näksige kui nälg näpistab. Serveerida võib ka tipikastmega.
6. Lisage puuvilju igasse lõunamenüüsse, ostke neid alati külmkappi tagavaraks.
7. Valige puuviljaletist uusi puuvilju, et kogeda uusi maitseid.
8. Lisage brokolit ja spinatit pastadele või salatisse. Nad sobivad igale pole ja taluvad kuumutamist. Omletile suurepärane lisand!
9. Sobitage papaiat oma retseptidesse.
10. Valige mahlad, mis on suure karoteenisisaldusega! Asendage tavapärane õuna- või apelsinimahl millegi uuega!
Allikad: Naistekas.delfi.ee
