Diplomeeritud homöopaat Krista Koppel tutvustab enam kui kahesaja aasta vanuse ravisüsteemi põhimõtteid ja vastab kõige enamlevinud küsimustele homoöpaatia kohta.
Mis sind homöopaatia juures võlub?
See on väga loominguline teraapiaviis – pole olemas kahte sarnast patsienti ega juhtumit. Ka vaimustab mind see, homöopaatia toetab inimesi, kes tunnevad oma organismi enesetervendavat jõudu. Inimene ei jää sõltuvusse homöopaatilisest terakesest. See on talle abiks.
Kas on haigusi, mille puhul homöopaatia ei aita?
Kui tulla õigel ajal, õigel ajal selles mõttes, et kui rakus ei ole veel toimunud pöördumatuid muutusi, pole olemas terviseprobleemi, millele abi ei leia. Ent isegi kui organismil pole tervenemiseks piisavalt elujõudu, saab homöopaatia olukorda leevendada. Näiteks võtavad homöopaatilised ravimid enne surma ära valu ja hirmu surma ees.
Kes ja mis murega su juures käivad?
Kõige rohkem on mul patsientide hulgas lapsi, sest vanemad tahavad neid ravida looduslike ravimitega. Tullakse krooniliste kõrvahädadega, kuulmiskahjustustega, angiini, nahaprobleemide, allergiatega. Väga häid tulemusi on hüperaktiivsete lastega, kel koolis keskendumisraskused. Homöopaatilised ravimid ei suru maha lapse loomust, vaid aitavad tal paremini endaga toime tulla.
Aga täiskasvanud?
Palju on nahaprobleeme. Hulgaliselt probleeme põhjustavad antibeebipillid. Naine ei oska muutusi oma tervises nendega seostada, ehkki mure sai alguse just ajal, mil ta hakkas tarvitama hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid. Sageli võetakse neid ebaregulaarse tsükli puhul. See hoitakse hormonaalsete ainetega kontrolli all, aga organism ei ole ju tasakaalus. Menstruaaltsükli saab paika ka homöopaatiliste ravimitega. Ka lastetuse puhul on paljud paarid homöopaatiast abi saanud ja rasedusaegsete probleemide korral nagu pidev iiveldus ja oksendamine.
Miks ei tohi homöopaatilisi ravimeid käega katsuda?
Nad on väga tundlikud happele, mis katkestab või vähendab ravitoimet. Naha reaktsioon on aga happeline. Samal põhjusel – et tera ei saaks reageerida maohappega – ei neelata neid alla, vaid lastakse keele all ära sulada. Kuna ka kohv on happeline, oleks hea ravikuuri ajaks loobuda temastki. Samuti küüslaugust, piparmündist ja kamprist, mis on tugevad antidoodid, s.t võtavad ravimi mõju maha. Kuna homöopaatilised ravimid on väga vastuvõtlikud ka tugevatele lõhnadele, otsesele päikesevalgusele ja elektromagnetilisele kiirgusele, nt mobiiltelefonile, oleks hea hoida neid kuivas, jahedas, pimedas või fooliumi sees.
Kui pikalt peab ravima kroonilisi haigusi?
Öeldakse, et kui oled haige olnud viis aastat, kulub ravile u viis kuud – raku puhastumine võtab aega. Paranemise tempo on otseses seoses patsiendi elujõuga.
Kuidas sa homöopaatiani jõudsid?
Töötasin koolitusfirmas kümme aastat müügiesindajana. Ühel hetkel küsisin, kas näen ennast ka kümne aasta pärast sama tööd tegemas. Kindel vastus mu seest hüüdis Ei! Tegin hullumeelse sammu – tulin ära, ehkki sain hästi hakkama, korralikku palka ja uut töökohta mul polnud. Muidugi ei istunud ma kodus, vaid käisin erinevatel kursustel. Ühel neist sain tuttavaks homöopaat Elin Saksaga. Homöopaatiast ma siis veel ei teadnud, ehkki terviseteema oli mind alati huvitanud. Elin rääkis Briti Homöopaatia Instituudist, kus ta õppis. Tundsin, et just see on see, mida teha tahan. Tulin töölt ära veebruaris, mais alustasin juba homöopaatiaõpinguid. Uus info ei tulnud minuni enne, kui olin “vanast elust” välja astunud.
Eestis suhtutakse homöopaatiasse skepsisega. Kuidas Inglismaal lood on?
Seal on ta väga populaarne. Homöopaadi juures käiakse kogu perega. Kuninglik Londoni Homöopaatiahaigla asutati näiteks juba 1844. Haigekassa toetab homöopaatiat 1948. a alates. Kuninganna Elizabethil on oma homöopaat juba 40 aastat. Inglismaal on palju koole, kus homöopaatiat õpetatakse, samuti homöopaatiakliinikuid.
Eestiski on homöopaatia riiklikult tunnustatud. 2008 kevadel tegi 14 homöopaati ära kutsestandardi eksami ja meile anti homöopaadi kvalifikatsioon.
Skeptikud aga, ma arvan, ei ole homöopaatiasse süvenenud ega seda proovinud. Lihtne on ju öelda, et see on jama – antakse sulle suhkrutera, sina aga usud, et saad terveks. Aga terakesi antakse imikutele ja ka loomadele, kellele ei saa öelda, et nüüd usu ja tervis tuleb. Ometi nad paranevad.
Mida tervise hoidmiseks soovitad?
Usaldage ennast, pange tähele oma keha reaktsioone ja vajadusi. Ära suru valusümptomit valuvaigistiga maha, vaid tunneta ja otsi valu põhjust enda seest. Ole tänulik oma kehale kui ta sümptomitena märku annab, et oled piiri ületanud. Seejärel puhka ja tee järeldusi. Ka positiivne eluhoiak teeb head. Kui elus läheb midagi halvasti, võib see olla hoopis millegi uue algus.
