Unega seoses on ikka veel palju sellist, mida inimesed ei mõista. Me teame, et ajus leiavad aset teatud muutused ja meil on paar arvamust nende põhjuste kohta, aga isegi asjatundjatel on pakkuda üksnes üldiseid teooriaid une külgede ja eriti unenägude kohta.
Magamist on pikka aega peetud mooduseks, mille abil möödunud päeva sündmuseid töödelda, sorteerida ja talletada, ning üha rohkem uuringuid toetavad seda arusaama. Arizona ülikoolis magamis- ja unemeditsiini erialal spetsialiseeruv kliiniline psühholoog Rubin Naiman ütleb nõnda: “Mõelge ajule kui teisele maole. Aju metafooriliselt neelab, seedib ja sõelub öösiti informatsiooni ning sarnaselt maole kõrvaldab kõik üleliigse. Kõik see, mille aju alles jätab, muutub osaks meist,” sõnab ta. Tema sõnul kujutavad unenäod endast aju seedesüsteemi.
Kuid unenägude kohta on ka palju sellist, mida me enda arvates teame. Järgnevalt on välja toodud paar vähetuntud fakti ja võltsmüüti unenägude kohta.
1. Me näeme und terve öö läbi
Tõenäoliselt oled sa varem kuulnud, et unenägu on võimalik näha ainult kiirete silmaliigutustega unefaasi ehk REM-une ajal. Naiman aga ütleb, et tegelikult näevad inimesed und öö jooksul vahetpidamata. Tema sõnul on inimesed REM-une ajal unenägude peale paremini häälestatud, aga unenäo “mittenägemine” ei tähenda unenäo puudumist. “Öö edenedes muutuvad ka REM-une perioodid pikemaks, seega esineb enamik meie unenägusid öö viimase kolmandiku jooksul,” ütleb ta.
2. Putukad ja kalad ei näe REM-und
California ülikooli teadurite väitel ei ole võimalik teiste liikide puhul kindlalt ennustada, kas nad ka päriselt und näevad. Siiski on võimalik tuvastada kiireid silmaliigutusi ja mõned unenäod esinevad ka väljaspool REM-und. Kõik imetajad ja roomajad ning isegi mõned linnud aga kogevad REM-und ja seega näevad tõenäoliselt ka unenägusid, nagu kirjutab ka teadusajakiri Popular Science.
3. Unenägu on raskem meenutada, kui ärkad hommikul äratuskella peale
Ehmatus, mis kaasneb äratuskella tõttu äkitselt unemaailmast lahkumisega, võib ühtlasi peast pühkida kõik mälestused sellest kohast, kus sa hetk varem hõljusid. Naimani sõnul on parim moodus unenägude meeles pidamiseks aeglaselt üles ärkamine ja unise seisundi pikendamine. Ära ainult ürita liiga pingsalt neist kiiresti kaduvatest mõttepiltidest kinni hoida. “Kui sa unenägu taga ajad, põgeneb see lihtsalt ära”, ütleb ta.
4. Inimestel, kes unenägusid mäletavad, esineb teistsugune ajutegevus
2014. aastal läbi viidud uuring leidis, et inimestel, kes sageli oma unenägusid meenutada suudavad, esines erksam tegevus aju selles piirkonnas, kus ühinevad oimu- ja kiirusagar – eriti võrreldes inimestega, kes suudavad harva unenägusid meenutada. Erinevusi ei leitud mitte ainult seoses magamisega, vaid ka uuringus osalenud inimeste ärkveloleku ajal. Eelnevad uuringud on avastanud, et unenägusid rohkem mäletanud inimesed reageerivad paremini helidele nii magades kui ka ärkvel olles.
5. Sinu keha reageerib unenägudele nii, nagu sa oleksid ärkvel
On väga lihtne ärgata üles vihasena kellegi peale millegi sellise pärast, mida see inimene su unenäos tegi. Seejärel mõistad sa paratamatult, et sul pole võimalik oma tundeid väljendada, ilma et sa sealjuures hulluna ei paistaks. “Bioloogilises mõttes on aga loogiline, et sellised tunded ei kao kuhugi ka pärast silmade avamist,” ütleb Naiman ja lisab: “Unenäos läbi elatud kogemus kajastub kehas ja ajus peaaegu samamoodi. Näiteks võib su vererõhk tõusta või pulss äkitselt kiireneda, sarnaselt stressirohke olukorraga päris elus, aidates unenäo emotsionaalsetel kogemustel paremini kinnistuda.”
6. Me näeme und reaalajas
“Hoolimata müüdist, mille kohaselt leiab iga unenägu aset vaid sekundi murdosa jooksul, võivad unenäod tegelikult kesta 20, 30 või isegi 60 minutit,” ütleb Naiman. “Tõenäoliselt kestavad unenäod öö alguses vaid paar minutit ja pikenevad koos REM-une perioodidega öö jooksul.”
7. Luupainajad ei seisne alati hirmu tundmises
Halvad unenäod on mõistagi hirmsad, aga nende puhul mängivad rolli ka teised varjatud emotsioonid. 2014. aastal läbi viidud uuringus analüüsisid teadlased 331 inimese unenägude päevikuid ning avastasid, et paljud luupainajad ja halvad unenäod kutsusid inimestes esile eelkõige läbikukkumise, muretsemise, segaduse ja süü emotsioone. Teadlased leidsid ka, et meeste halvad unenäod keerlesid tavaliselt vägivalla või füüsilise vaenulikkuse ümber, samas kui naiste halvad unenäod keskendusid suhtekonfliktidele.
8. Sinu unenäod ei ole veidrad enne, kui sina ise need veidraks tembeldad.
“Kui sa näed und, siis ükskõik kui veider see ka poleks (näiteks pokkerimäng sinu, hiiglasliku rohelise orava ja kuninganna Mary vahel), ei ole see veider,” ütleb Naiman. “See muutub veidraks alles siis, kui sa üles ärkad, päris maailmasse naased ning meenutad seda unenägu, mis sulle nüüd veidrana paistab.” Veidruse arusaama võrdlemine une- ja pärismaailma tähenduses on sama hea kui võrrelda söögikombeid kahes täiesti erinevas kultuuris, sest üks paistab alati teise kontekstist lähtudes imelikuna. “Me peame hoiduma unenägude tõlgendamisest ainult päris maailmast lähtudes,” sõnab ta – mis tähendab, et oma unenägude päeviku võib julgelt ära visata.
Allikas: www.the-open-mind.com
Tõlkis: Joonas Orav
Kas sina mäletad hommikuti oma unenägusid? Kas sa püüad neid ka enda jaoks lahti seletada ja mõtestada, pead unenäopäevikut, praktiseerid teadlikku unenägemise kunsti?
