Jälgides tundeid, mida teine inimene meis tekitab saame juhtlõnga, kus ta endaga parasjagu on. Sellest aru saamine avab inimese võime mõista ning asju mitte isiklikult võtta, vaid vastupidi, kaastundlikult reageerida.
Kohtume oma elu jooksul väga erinevate inimestega ning mõnedel on kohe oskus uuristada tee sügavatesse hingesoppidesse. Nn õpetajad või hingesugulased, kes on tulnud, et jääda, et end meelde tuletada, et kiskuda meist välja kõige paremini peidetud haavad, et näidata meile meid endid, et anda võti, millega (taas)avada oma süda, et muuta meie elu, et…, et… Sa tunned nad juba kaugelt ära. Mingi sisemine võnge, ühine vibratsioon või südamelöök.
Kahjuks ei koge me läbi erinevate inimeste ainult naudinguid. Tihtipeale on see pigem vastand, kus muutus või peegeldus paneb kogu keha ja meele valust oigama. Tagantjärgi tunduvad need olukorrad kuidagi loogilised ja vajalikud, kuid sel hetkel, selles situatsioonis olles, on see kõike muud.
Osad õppetükid tulevad väikeste kildudena. Esimene vihje antakse sulle justkui möödaminnes. Tajud läbi röökiva kassapidaja kerget torget. Järgmine torge nt töökaaslaselt juba teravam, kuid siiski veel talutav, vabandust, ikka veel allasurutav. Lõpuks oled vastamisi selle inimesega, kelle kohus on sellesse anumasse tilgutada viimane pisar, mis kogu poti paneb üle keema.
Me ei kohtu ainult inimestega, vaid ka nende tunnetega. Me kipume seda unustama. Pole lihtne aktsepteerida teiste tundeid, kui me ei suuda enda omadegagi toime tulla. Vahel püüame meeleheitlikult mõnda oma haava kinni plaasterdada ja vastas oleva inimese reaktsioon kisub selle plaastri hoiatamata lahti. See valu ehmatab. Peabki ehmatama, selleks ta meie teele ju sattuski!
Tänane tehnika saab minult kümme punkti. Esiteks oma värskuse poolest panna korrakski tähelepanu endast välja. Teiseks annab see võimaluse õppida mõistma, olema empaatiline, st võimaluse kasvatada oma kaastunde “muskilt”. Kolmandaks on see tööriist, mis viib meid kokku tunnetega nii endas kui ka teistes. Kui me midagi märkame teistes, siis meis endas peab olema mingi konks, mis seda märkama paneb. Niisama asjad ja teemad meiega ei haaku. Neljandaks aitab see meil näha, et oleme kõik üksteisele peegliteks.
318 tehnika õpetab, et kui su päeva satub keegi, kes paneb sind kuidagi tundma, ükskõik siis kuidas: rõõmsalt, kurvalt, alandatult, piinlikult, armunult, ebakindlalt, erootiliselt, armastusväärselt, väärtusetult jne. Siis see on tunne, mida see teine inimene ise parasjagu tunneb. Näiteks, kui teie partner tekitab teis üksindustunde, siis suure tõenäosusega tunneb ta ise end üksikuna. Või ülemus, kes tekitab teis väärtusetust, tunneb ise end väärtusetult.
Jälgides tundeid, mida teine inimene meis tekitab saame juhtlõnga, kus ta endaga parasjagu on. Sellest aru saamine avab inimese võime mõista ning asju mitte isiklikult võtta, vaid vastupidi, kaastundlikult reageerida.
Kahju, et ma selle tehnika alles nüüd avastasin. Kui palju lumepalle oleks jäänud mäest alla veeremata ning kahju tegemata?
Kontaktis olemine on inimestele oluline. Kui suhted on korras, siis tekib palju lisaenergiat, et tegeleda sellega, mis sulle naudingut pakub, sh ka oma unistustega.
Tehnika 318: “Psühhoanalüüsi analüütika uurib pidevalt, millise tundmuse patsient temas tekitab, ja üsna sageli juhatab see teed patsiendi enda soovimatute tundmusteni. Näiteks võib analüütik leida, et tunneb patsiendi vastu põhjendamatut kannatamatust või viha. Täiendatav küsitlus võib näidata, et sama tunneb enda vastu ka patsient ise. Olles teadlik, milliseid tundmusi patsient temas tekitab, saab analüütik selgust, mis patsiendis toimub.”(“Nad keeravad su untsu” Oliver James)
Autor: Kaidi Laur
Allikas: http://catchingwish.com
