Avastasin end paar päeva tagasi kurtmas, kuidas mul midagi pole ning teistel on. Puudusteadvus on osav ligi hiilija, sa ei saa arugi, kui ta on juba jälle end sinu mõtetesse ja tunnetesse sättinud. Ja nii ongi, et siis märkad kõike seda, mida pole või mis halvasti on.
Seekord jäin aga oma puudusteadvuses teadlikuks. Olin vaatleja, et mida ma siis seal olles mõtlen ja tunnen. See oli mulle heaks õppetunniks mõistmaks, kui palju õppimist on olukordades, mida me negatiivseteks peame.Mis ma siis õppisin:1.
