Maikuu on kuu, mil tähistatakse rahvusvahelist menstruaalteadlikkuse kuud. Selle idee algatajaks on USA kogressi naine Grace Meng ning mõtte juured ulatuvad Saksamaale, kus vabaühendus Wash United kutsus 2013. aastal ellu menstruaalhügieeni päeva. Selleks valiti 28. kuupäev, sest keskmine naise menstruaaltsükkel kestab 28 päeva, ning maikuu, sest keskmiselt menstrueerib naine 5 päeva. Algatuse eesmärk on menstruatsiooniga seotud tabude ja stigmade kaotamine ning üldisemas plaanis menstruaalteadlikkuse tõstmine.
Aastast 2014 on progressiivne ettevõtmine aina kasvanud ning tänaseks on sellest kujunenud ülemaailmne liikumine, mille ametlike partnerite hulka kuuluvad näiteks Unicef, Maailma Pank, ÜRO Rahvastikufond jt.
Menstruaalteadlikkuse tõstmise üks eesmärke on dialoogi ja mõistmisvälja tekitamine ühiskonnas. Menstruatsiooniteemaline haridus ei ole mõeldud ainult tüdrukutele ja naistele. See on normaalne teadmine, mille ümber võiks avatud mõtteviisiga ühiskonnas olla vaba dialoog ning toetav ja kaasav kultuuriruum, kus kõik, kes menstrueerivad, saavad seda teha stressivabalt, ilma lisapinge ning ühiskondliku surveta.
Ebameeldiv ja vastik?
Võib tekkida küsimus, miks nii normaalsele nähtusele on 21. sajandil eraldi vaja kuu või päev pühendada? Vastus sellele on lihtne: vaatamata naiste õiguste pidevale paranemisele viimase sajandi jooksul, peetakse veritsust enamasti ebameeldivaks ja sageli ka vastikuks teemaks, millega iga naine peaks justkui privaatselt hakkama saama. See aga omakorda annab ühiskonnale noodi, et naistel on midagi viga. Nii olulise ja elulise teema häbenemine ning varjamine kajastub kogu naise eneseteadvuses ja laiemalt tema rollis ühiskonnas.
Käesoleva artikli eesmärk on minna väikesele mõtterännakule, mis aitaks avada arutelu, miks millestki, millel rajaneb inimkonna alguste algus, on kujunenud punastamapanev ja ebameeldiv tabu. Kuidas saaksime seda iganenud narratiivi muuta
Tabu juured
Lääne kultuuri võimsad teljed ulatuvad Vana-Kreeka mõtteruumidesse ning piibli kui tüviteksti kirjamärkidesse. Naise hääl ei kosta Ateena linna demokraatia hällist ega ka piibli ridade vahelt. Meile tänane ühiskond on üles ehitatud ilma selleta, et naine oleks saanud oma sõna sekka öelda. Kuna juba tuhandeid aastaid on elatud nii, et naine kogu oma terviklikkuses ja loomulikkuses pole olnud väärtusruumi loomise juures, siis tundubki tänapäeval kahtlane, et hakatakse rääkima teemadel, millest siiamaani pole selgelt räägitud.
Piiblis, on öeldud, et naine ei ole veritsuse ajal puhas ning naisele kehtivad sel ajal olulised piirangud (3Ms), mis meestele ei laiene. Uskumused ja väärtushinnangud loovad inimeste reaalsust ja kuna ka meditsiin on olnud tuhandeid aastaid mehe nägu, siis on keeruline loota, et lood naiste ja nende kehadega ühiskonnas õitseksid. Näiteks pärineb sõna uterus (üsa) kreeka keelest ja see on seotud sõnaga hüsteeria, mille põhjuseks peeti vanal ajal seda, et emakas rändas naise kehas ringi ning põhjustas “segadust”. Suured antiikaja mõtlejad, nagu Platon ja Hippokrates aitasid sellel väärarusaamal jõudsalt levida. Austades nende mõttetööd, saab siiski aplodeerida faktile: nad mõistsid – midagi selles naises muutub, liigub, loob ja lehvitab!
Uskumused, mis ühiskonnas kehtivad, on midagi, mida me otseselt ei näe ja seetõttu on keeruline kuhugi näppu peale panna. Suur sooline palgalõhe on kindlasti midagi, kuhu Eestis saab näpu peale panna ja siia võib juurde tuua ka ilmestava näite Eesti koolidest.
Olen Eesti esimese menstruatsioonile pühendatud raamatu “Kuukiik” autor (vaata ka Kuukiik.eu kodulehte) ja sellega seoses olen viimase poole aasta jooksul külastanud mitmeid koole ning rääkinud menstruatsioonist natuke laiemalt, kui õppekava seda hetkel võimaldab. Küsides noormeestelt, kuidas nemad oma suguelundit nimetavad, võib entusiastlikult ja uhkelt kuulda üle 20 sünonüümi. Kui aga sama küsimusega neidude poole pöörduda, siis kostab kas vaikus või tihti tõdetakse, et suguelundit ei nimetata. Heal juhul öeldakse “Seal all”. Tekib küsimus, kuidas on võimalik naisena elada enesekindlat ja väestatud elu, kui tema keha kõige olulisem ja võimsam piirkond on midagi, mida häbenetakse ja mida isegi ei nimetata?
Menstruatsioon – millest üldse jutt?
Menstruatsioon on terve naise igakuine kuupuhastus, mil tema kehast väljub veri, mis sisaldab uue elu algust võimaldavaid tüvirakke. Keskmine veritsusiga jääb vanusevahemikku 12-50. See teeb kokku umbes 2535 veritsuspäeva ehk umbes 7 aastat. Loomulikult on iga naise keha erinev, kuid eespool mainitud numbrid annavad ettekujutuse, millega tegu. Naise kehas toimub tsükli jooksul hulgaliselt keemilisi ja füüsilisi muutusi; keha töötab väsimatult, et parim materjal emakasse koondada. Koolis õpetatakse enamasti menstruatsiooni anatoomilist poolt ja teema käsitlus on reproduktiivsuse ja hügieeni suunal kaldu.
Veritsusest rääkides jääb aga tihti just puudu laiemast ja sügavamast arusaamast, kuhu see nii normaalne füüsiline nähtus paigutada ja mis tegelikult naise kehas ja ajus toimub.
Vähem mõeldakse ja räägitakse sellest, et me kõik oleme alguses saanud menstruaalvere tüvirakkudest! See on inimese algus ning ainuüksi seetõttu on menstruatsioon äärmiselt oluline – see võimaldab inimelu! Ja kui me ei räägi algusest, siis milline on see vundament, mille peale inimese elukaare ja ühiskondliku teadmise sellest loome?
Naise muutlik aju
Naise aju teeb menstruaaltsükli jooksul läbi drastilisi muutusi. See tähendab seda, et kogu tsükli vältel muutuvad aktiivseks naise erinevad aju osad. Olulised muutused toimuvad näiteks aju piirkondades, mis juhivad emotsioone, mälu, käitumist ja infotöötlust. Kuna naise aju ja selle seost menstruatsiooniga on ilmselgetel põhjustel hakatud põhjalikumalt uurima alles käesoleval sajandil, siis on ka teadlased tõdenud, et naise keha toimimises on veel paljutki mõistmatut.
Mehe ajus ei toimu nii suuri muutusi ja seetõttu ongi olnud patriarhaalses kultuuriruumis lihtne alavääristada seda, mis on teistsugune. Pole mitte ühtegi teadusuuringut, mis kinnitaks ühiskonnas laialt käibel olevat müüti, et naised on päevade ajal vähem võimekad. Küll on aga hulgaliselt uuringuid, mis toetavad naise aastaaegade mõistmist.
Neli erinevat faasi
Esimesel kahel tsüklinädalal tõuseb naise kehas östrogeen. Selle hormooni tõusu on seostatud kognitiivse ning verbaalse võimekusega. Samuti on seostatud östrogeeni tasemete tõusu ja serotoniini, mis on tuntud ka kui õnnehormoon.
Tsükli keskel, umbes 14. päeval toimub ovulatsioon. Sel hetkel on naise suguhormoonide tasemed kehas kõrged ning see omakorda võib kaasa aidata motivatsiooni tõusule, füüsilisele aktiivsusele ja kiiremale metabolismile.
Liikudes kahel järgmisel nädalal lähemale oma veritsusele, langeb östrogeen ja tõuseb teine oluline naissuguhormoon progesteroon. Kogu keha valmistab end ette puhkuseks. Ajutöö toetab keskendumist ning tegevuste lõpule viimist. Emotsionaalselt võib pre-menstruaalne aeg olla pingelisem ning serotoniini ehk õnnehormooni tootmine muutub oluliselt just selles faasis. Ka unetsükkel võib olla just sellel ajal tundlikum.
Olles kõigest sellest teadlik, on naisel võimalik oma keha toidu jm valikutega toetada. Samuti võimaldab mõistmine toetada arusaamist ning vähendada enesesüüdmistamist ja mõttetuid küsimusi: “Mis mul viga on? Kuhu mu rõõm kadus?”
Menstruatsioon ehk veritsus on märk ühe tsükli lõpust ja teise algusest. See on aeg teadlikuks puhkuseks. Suurenenud unevajadus võimaldab kehal jõuvarusid koguda ning see omakorda tasakaalustab tundemaailma. Kui naine ei saa menstruaalaknas puhata, kannatab tema emotsionaalne maailm ning üleüldine tervis. Samuti pole tal energiat, et uuele ringile minna ning keha töötab pidevas n-ö miinuses.
Kui koolides noortelt küsida, kes on kodus närvilisem ja väsinum, on vastus kiire ja ühene – emad. Loomulikult see väsitab, kui naine peab pidevalt eitama oma tsüklilisi muutusi ja elama vastuolus sellega, mis on nii naturaalne ja loomulik. Iga mees võib võrdluseks siinkohal mõelda, milline on tema vaimne ja füüsiline vorm, kui ta igal kuul näiteks 5 ööl magada ei saaks.
Menstruaalteemad maailmas
Maailmas on tänaseks 8 riiki, kus naine saab soovi korral menstruatsiooni ajal vaba päeva võtta. Ja see rida aina kasvab! Esimene riik Euroopa Liidus, mis astus sammu naiste tsükli toetamise teel, oli Hispaania. Täna käivad Belgias ja Hollandis vastavad arutlused paralamendi tasemel.
Maailma Tervise Organisatsioon on juba aastaid tagasi avaldanud selge üleskutse menstruaalteemade avamiseks. Näiteks tegutseb Edinburghi ülikooli juures ühendus HOPE (Healthy Optimal Period for Everyone), mis töötab pidevalt välja materjale, kuidas töökohti ja koole ning laiemalt ühiskonda menstruatsiooniteadlikumaks muuta. On selge, et naiste tervis ja heaolu toetavad kindlasti ka laiemalt kogu ühiskonna vaimset ja füüsilist tervist.
Rahvusvaheline Laste- ja Noorukite Günekoloogia Föderatsioon tegi juba 2021. aastal avalduse, kus on märgitud, et mida rohkem ja põhjalikumalt on ühiskonnas levinud menstruatsiooni puudutavad teadmised, seda suurem on neidude agentsus ning enesekindlus, mis omakorda aitab neil oma elu teadlikumalt juhtida. Sama kehtib ka poiste ja meeste kohta – teadlikkus loob mõistmist ja mõistmine on terveks koostööks ja solidaarsuseks oluline eeldus.
Šotimaa oli maailma esimene riik, kus hügieenitooted on naistele tasuta. Hispaanias, Kataloonias saavad naised tasuta taaskasutatavaid hügieenitooteid (kupsik, pestavad menstruaalpüksid ja sidemed).
Loodan südamest, et ka Eesti jõuab nende riikide hulka, kus guugledades sõna menstruaalteadlikkus hakkab ilmuma aina rohkem materjali ning juba järgmisel aastal on põhjust maikuus kõigest sellest rohkem rääkida. Narratiivimuutus menstruaalteemadel saab tulla vaid teadlikkuse tõusu ja mõistmise kaudu.
Autor: Kristina Ude
Foto: Ruudu Rahumaru
