Jüripäev märkis eesti rahvakalendris kevade ja kevadtööde algust. Jüripäev oli maarahva jaoks oluline karjalaske- ja põllunduspüha ning päev huntide tõrjumiseks. Samuti sooritati maagilisi toiminguid nii hea õnne, tervise kui ilu nõidumisks.
Karjalaskepäev ehk jüripäev, yripäev, jyripäe, juripäe, jyrg jms on alati mahlakuu 23. päeval. Rahvakalendris nimetatakse karjalaskepäevaks mahlakuu esimest päeva. Kuna aga kogu maal on karja esimese väljalaskmisega ja üldse karjandusega seostatud peamiselt 23. mahlakuud, siis nimetame seda kenas maakeeles karjalaskepäevaks.
Karjalaskepäev on püha, mis seostub lisaks karjale otseselt metsa, maa ja piksega.
METS Karjalaskepäeval on puud ja võrsed puutumatud nagu hiies. Kes neid raiub ehk vigastab, sel läheb edaspidi kehvasti. Kogemata vigastatud oksa on seepärast püütud punase lõngaga kokku siduda. Karjas on öeldud: Jüripäval ei tehtud ka kuskil pool tööd, tema oli püha metsajumalale.
Loomi karjatati muiste ikka metsas. Metsas olid aga karud ja hundid, kes hinnalisi loomi ohustasid. Enne karjalaskepäeva on metsaloomadel vabadus kariloomi murda. Isegi karjaaeda pole enne karjalaskepäeva hea teha, sest hiljem ei paku see metsloomade eest mingit kaitset. Karjalaskepäevast kasupäevani hoiab aga metsajumal murdjad loomad karjast eemal. Vähemalt senikaua, kui metsajumalaga ollakse heas läbisaamises.
MAA Kuni karjalaskepäevani pole maa veel hinganud. Selles on talvine viha, mürk, mis ohustab maale istujat, sellel magajat või paljajalu käijat. Kuigi ka esimene pikne lahutab maa viha, on karjalaskepäev siiski kindel tähtpäev, peale mida võib maale istuda.
Karjalaskepäeval maad ei harita, maa puhkab, maa hingab.
PIKNE Karjalaskepäeval peetakse püha ka pikse pärast. Seal kus on kolinat ja müra, hakkab pikne hiljem sisse lööma või rikub rahe saagi. Tarvastus on öeldud isegi, et juripääval ei tohe oherdega auku laske, sõs om vanamb vihane.
KARI Esimene karjapäev on loomade suvise saatuse ja heaolu jaoks määrava mõjuga. Seepärast on sel päeval tehtud palju igasugu nõidust ja taigasid, mis peaks loomi kaitsma ja andma neile paremat edenemist. Loomad aga annavad inimestele toidust ja mõjutavad seega omakorda inimeste tervist ja head käekäiku. Näiteks on pandud karja väljaajamisel laudaukse alla kirves vm raudese ja on loomi suitsutatud. Samal põhjusel on ka ennustatud. Milline loom astub karjateele pandud muna katki, saab peatselt hukka. Selline loom on siis mõttekas varakult ära hukata.
TULI Karjalaskepäevast alates võib hakata lõket tegema. Vähemalt kohati on sel päeval peetud suuri küla või isegi mitme küla ühiseid tulesid. Karjalaskepäeva lõkkesuitsul on tervistav ja kaitsev võim nii inimestele kui loomadele. Suitsutatud on ka põlde ja marjapuid.
Karjalaskepäeval ei tohiks kodust midagi välja viia, ei laenata ega laenu tagasi anda. Muidu antakse või viiakse kodu õnn ära.
NAISTE PÜHA Iisaku ja Jõhvi kihelkonnas on abielunaised sel päeval kogunenud kas kusagile mäele või kõrtsi. Kogunemist on nimetatud lüpsikute turbutamiseks. Sääl siis on tehtud nõidust lehmadele parema piimaanni saamiseks. Samuti võeti abielunaiste hulka vastu eelmisel aastal tanu alla saanud noorikud.
Karjalaskepäeva saab pidada tänapäevalgi. Igaüks võib jälgida, et ei tee sel päeval puule liiga. Oleks kena kui üleüldine raierahugi algaks hiljemalt karjalaskepäevast. Samuti võime hoiduda töödest-tegemistest, mis põhjustavad kolinat või mürinat. Kui võtame kätte ja vähemalt ühel päeval aastas arvestame pikse, uku ehk vanembaga, teeb see meid hingelt vaid rikkamaks. Ja karjalaskepäeva tuli soojendab meid samamoodi kui esivanemaid ning selle suits annab tervist.
On hulk muudki pärimust, mida saame oma igapäevaellu tagasi tuua. Põliste tavade järgimisest sündiv kokkukuuluvustunne esivanemate ja loonaga annab meile hingejõudu. Nõnda muutume tervikliklikemaks ja tasakaalukamateks inimesteks.
Allikas: Maavald.ee
