Ligi pool sajandit anomaalseid nähtusi uurinud ufoloog Igor Volke jagab oma raamatus”Täiendatud ufopäevikud” lugu, kus tulnukad külastasid Aegna saart.
1988. AASTA 1. JUULI, AEGNA
Kümneaastane Igor ja üheksa-aastane Urmas olid Tallinna lähedal Aegna saarel õhtul kella poole kaheteistkümne ajal sadama lähedal rannakividel õngitsemas. Oli juba hämar, taevas oli selge. Korraga märkasid poisid taevas hõbedast kummuli pööratud taldrikut, mis lähenes linna poolt ja jäi hetkeks sadama lähedale metsa kohale seisma. Urmasel kukkus ehmatusest õng vette. Igori hüüatuse peale pistsid mõlemad poisid suvituskoha poole jooksu. Esimese hoo ja hirmuga jooksid nad majast mööda, peatusid ja arutasid, kas minna koju, kuid uudishimu sai võitu.
Samal ajal oli mõistatuslik objekt helitult ja madalal liikunud saare Soome-poolsesse külge. Poisid otsustasid seikluse kasuks ja andsid jalgadele valu. Jõudnud mereranda, tundus liiv jalgade all väga kuum. Poisid tõmbusid kössi ja heitsid kuumale liivale, et indiaanlaste kombel roomates jõuda metsa kuuskede vahele varju ja sealt toimuvat jälgida.
Hõbedane objekt, millest suundusid kolmes suunas värvilised kiired, oli mõnekümne meetri kõrgusel õhus. Oli selge, et tegemist on erilise lennuaparaadiga, mille läbimõõt tundus olevat mõnikümmend meetrit. Selle kõhu alt siirdus muutuvate värvuste keskelt alla vattvalge valgusvihk ja hetk hiljem hakkas “kõhuosast” eralduma kahe-kolmemeetrise läbimõõduga väiksem tumehall kübarakujuline ese. See laskus ja peatus suure kivi juures. Valguskumas oli näha, kuidas sellest väljus väikesekasvuline briljantroheline olevus, kellel oli peas kiivrit meenutav peakate. Pikad käed liikusid kuidagi mehaaniliselt, jalad jäigalt, taga vibreeris kas saba või antenn. Tundmatu hoidis käe otsas musta kasti, kohvrit või ballooni. Liikudes vee piiril kivilt kivile, leidis ta peagi ilmselt sobiva koha ja pistis kohvri vette. Eraldus helesinist auru ja kostis tugev sisin. Jahutanud oma pagasi, liikus tundmatu tagurpidi nagu libisedes tagasi objekti, mis liikus helendama hakates ülespoole ja ühines emalaevaga.
Alus libises üllatunud ja vapustatud poiste pea kohalt tuldud teed tagasi. Poisid asusid jälitama ja nägid peagi sadama lähedal hetkeks seisa-tunud objekti. Kui seda kohtasid aga Paljassaarelt tulevad piirivalveprožektorite vihud, lendas alus vapustava kiirusega Viimsi poole.
Järgnevatel päevadel vaevas poisse halb enesetunne, rusuv peavalu, kuid vaevused ei kestnud kaua. Aasta hiljem täheldati poistel kõrgendatud huvi nähtuste vastu, kuid ka varjatud hirmu, kui nad meenutasid tookord saarel juhtunut.
Autor: Igor Volke
Allikas: Alkeemia lugemisnurk. Eesti oma X-failid: “Teadsin, et nemad on siis nüüd tulnukad. Ja siis me hakkasime vestlema.”
Eesti ufopäevikud | Maavälist päritolu olendid külastasid Viljandimaal 8-aastast poissi
Merivälja ufojuhtumiga tegelesid kõrged võimukandjad ja mängiti suure rahaga
