Strateegiadokumentidesse jõuavad ilusad väärtused, aga kas päriselt peame silmas ka sügavalt pikaajaliste heade suhete ehitamist kui eesmärki? Miks me seda ei tee ja mis on meie sügavad sisemised takistused? Arutleme ka selle üle, et kas elu ikkagi läheb paremaks ühel hetkel.
Juhtimine Juhtimiseta
Reelika Jeferjev ja Ivar Raav toovad teieni igal neljapäeval juhtimistreenerite podcasti… Juhtimine Juhtimiseta.
Kokku on neil üle 30 aasta juhtimiskogemust. Nad usuvad teadvat, mida juhid vajavad.
Reelika Jeferjev (www.ojar.ee) on mõttemustrite maag. Mängleva kergusega ning särtsakalt intrigeerides toob ta välja Juhi mõttemustrid. Leiab viise ning jagab tööriistu, kuidas oma uskumusi ümber programmeerida, et luua just sulle sobivat tulevikku.
Ivar Raav (www.ivarraav.com) aitab luua ühendust Juhi sügavamate kihtidega ja paneb mõtestama, miks ma olen juht? Kuidas oma minevikku aktsepteerida ja sellega rahu teha? Ikka selleks, et luua uut ning paremat tulevikku.
155 osa
Märksõnad, mida tihti juhtidelt oodatakse on toetus, mõistmine, inimlikkus, selgus. Kust jookseb juhipoolse toetuse piir ning millal muutub jagatud mure kahekordseks mureks? Räägime ka sellest kuidas kellegi säästmise soov võib teha karuteene juhile, töötajale ja kogu organisatsioonile.
Alustame oma episoodi reaalse vaatega elule – mis iganes see reaalsus siis ka pole. Jõume hirmu ja usalduse valikuteni ning isiksusetüüpide testide varjupooleni. Sõnastame ka selle, et mis see "oma tõde".
Avame pisut oma sisemisi heitlusi koolitaja ja juhi töös seoses kliendi ootustele vastamisega seoses. Tõdeme, et kuigi kiiret lahendused kõlavad alati ahvatlevalt, siis kõike, mida on kerge teha, on kerge mitte teha. Seega milline olla teadliku teenuse sisseostjana ja mille järgi siis seda koostööpartnerit valida?
Kas see on ikka okei kui tööpäeva lõpuks oled väsinud? Kas see väsimus on füüsiline, emotsionaalne, intellektuaalne või hingeline? Kuidas teha nii, te tööpäev annaks energiat, mitte ei võtaks?
Räägime coach Anu Puulmanniga välismaale kolimise, balti kolleegidega kohandumise ja ettevõtete rahvusvahelistumistega seotud väljakutsetest ja lahendustest. Anu toob välja läbi oma kogemuse nõuanded kuidas valmistada ette kultuurilist kohandumist ja milliste väljakutsete ja karidega silmitsi tuleb seista rahvusvahelise tiimiga töötamisel.
Kui asjad ei lähe nii nagu tahaksime, siis heidame tihti meelt. Aga kas see mitte polegi parim lahendus, et mõtted ehk meel kõrvale visata ja hetkeks olukorda hoopis teise nurga alt vaadata?
Kas oled tähele pannud oma mustrit, kuidas juhina võtad lapsevanema rolli või kuidas eeldad juhilt rolli, mida oleksid pidanud täitma su ema või isa? Kuidas ema-isa teema peegeldub juht-alluv suhtes ja kuidas sellest üle saada?
Mis on selle taga kui tunneme või ütleme välja, et teeme 3 inimese tööd? Kas see on realistlik, on see midagi halba või on selles hoopis midagi head?
#90
Eesmärk kogeda
Aastavahetus on tihti aeg uuteks eesmärkideks. Aga kuidas oleks kui sel aastal eesmärgistaks elu ja töid teisiti? Mis oleks kui võtaks materiaalsete eesmärkide kõrval sügavam eesmärk kogeda, nautida ja olla kohe see, kelleks tahad saada?
Meie loomulik tendents on lihtsustada inimesi ja olukordi. Üks võimalik lihtsustamise ja selguse loomise raamistik on ka inimeste jaotamine põlvkondadeks. Räägime hirmudest, mis juhtidel kaasneb eri põlvkondade ees ning kuidas üldse juhtimist defineerida. Kes on juht ja kes on liider?Muudatused on noorte põlvkondade jaoks pidev fun, vanema põlvkonna juhtide jaoks aga hirmus, mille eest mõttemustrid […]
Mida väärtustad – tegutsemist või suhteid? Mis asi on pehme juht ja mis on kõva juhtimine? Mis juhtub kui üht või teist endas alla suruda?
Tänase episoodi teemad on inspireeritud J.Fowles romaanist "Maag". Võtame ette teema, et mis on siis vabadus, kuidas me eeldame organisatsioonides, et inimesed etendavat mingit meie peas loodud rolli. Ivar jagab seda kuidas tema jaoks võrdub kohusetunne tema nimega ning tõdeme, et maag meis saab tööle hakata sügavates kihtides kui lubame end sellesse laskuda. Vabadus valida […]
Pea iga meeskond on kokku puutunud ühise ürituse korraldamise väljakutsetega – kõigile sobiva ürituse leidmine on üks paras väljakutse. Arutleme lahenduste üle ja toome välja mitmed head näited, kuidas kõigi vajadused ühtlustada.
Kummas on parem töötada, kas suures või väikses organisatsioonis? Millised lood meie peas võivad ühes või teises toimetamist segada ja kas alati tuleb siiski jääda iseendaks?
Kellele ja miks me kardame valmistada pettumust tööl või kodus? Kas pettumus ja pettus on ka kuidagi omavahel seotud ja mis juhtub kui vanad hirmud jätta selja taha? Kas alati peab olema hea poiss või hea tüdruk?
Mida teha võimuvõitlusesse sattumise korral? Kas võtta samm tagasi või võidelda vastu? Miks me ei suuda sammu tagasi võtta ja ajame taga oma õigust, tehes lõpuks sellega iseendale karuteene? Kas 40-aastaselt hakkab eluenergia ära kaduma või siis just elu algab?
Tänase saate külaline on üle 13 aasta Šveitsis elanud Siiri-Mall Musten. Räägime saavutusvajadusest, enesesse vaatamisest, eneseteadlikkust juhtimisest, viisakusest, avatusest ja toksilistest kultuuridest.
#82
Miks meeskond?
Kuidas luua ja taasluua meeskondi, kus inimesed teevad kergusega, liiguvad visiooni suunas ja naudivad oma tegemisi? Räägime sellest uudsema ja julgema nurga alt. Ehk peaks ka juht end aeg-ajalt meeskonnast minema saatma?
Seekordses episoodis võtame ette 4-5 taipamist meie mõlema nädalast juhtimise ja töösuhete kohta. Räägime õhinapõhisusest, eneseupitamise kaudu teiste demotiveerimisest, eriline olemisest, kiiretest tulemustest ja süüdlaste leidmisest.
Mis juhtub kui lähed juhtimistehnikatega üle piiri ja millal saavad erinevad tehnikad coachingus, teraapias, juhtimises takistuseks? Mida teha kui tehnikad on viinud Sinu ja vestlustpartneri endast välja?
Kõikide meie rahulolematuste taga on faktide põhjal loodud emotsionaalsed lood. Kõik lood, mida enda peas jutustame, ei tekita kannatusi – osa neist tekitab ühise organisatsiooni loo ja sihi, pühendumise.Oleme harjunud elama tulevikus (eriti äriorganisatsioonis) ja endale ise kannatusi looma. Reelika ja Ivar vaidlevad, et kas võltsrõõm on hea või halb. Eriti juhtide jaoks, kelle meeskond […]
Aktsepteerimine." Räägime inimesena iseenda ja meeskonnaliikmete aktsepteerimisest. Mis vahe on aktsepteerimisel ja leppimisel ja kumb on olulisem küsimus – "miks ma ei suuda öelda EI" või "miks ma ütlen nii palju JAH"?
Mida teha kui enam ei taha panustada? Kust see tuleb ja millele see uksed avab? Kuhu on mõistlik panustada ja kuhu mitte?
Me kõik satume olukordadesse, kus peame justkui teiste jaoks olemas olema, isegi inspireerima teisi, kuid ise oleme tühjad või on mingis muus eluvaldkonnas väga valus. Kuidas sellest juhina või mittejuhina välja tulla ning mis valikuid üldse on?
Kas oled märganud, et kolides jääb silma asju, mida ära visata või ära anda? Kas mitte samasugust sisemist kolimist ei peaks me aeg-ajalt tegema oma psüühikas? Räägime avastamisest versus hinnangute andmisest ja puudusest versus võimalustest. Et ikka tõsta teadlikkust iseendast juhi või juhitavana.
Mis loo alusel sa suhtud oma töösse – kas oled probleemi lahendaja või oled evolutsiooni looja? Mida sa oled endale seni rääkinud ja kas see endiselt toetab Sind ja Sind ümbritsevat?
Suvised reeglitevabad nädalad on läbi ja on aeg tagasi tulla organisatsioonide mängureeglite juurde. Oled sa mõelnud, et kelleks sa saad kui oma tööd teed? Head 3.hooaega!
Veel enne kui läheme puhkusele, mõtestame läbi mis on usaldamine, mida on väga vaja puhkuste asendamise perioodil. Teiste usaldamine viib tagasi sügavama iseenda usaldamiseni.
Alustame vajaduse ja tahte lahtimõtestamisest, aga jõuame ühe olulise tõdemuseni – me tahame oma väärtuslikkust kasutada. Ole sa juht või mittejuht, meil on olnud põhjus sündida ja selle põhjuse elluviimine on midagi, milles on tõeline väärtus.
Räägime kriisijuhtimise jäänukitest olukorras, kus kriisi enam ei ole. Kas tõesti on kõik võimalik ka isegi siis kui see tundub võimatu? Mida tähendab elada kergusega ja ilma pideva kriisita ja protsessijuhenditekultuseta?
Kuidas saame tasakaalu andmise ja vastuvõtmise? Miks tunneme end võlgu kui keegi meile midagi annab? Räägime enda isiklikest kogemustest juhina ja inimesena laiemalt neil teemadel ja julgustame mõtlema Sinu elu andmise ja vastuvõtmise tasakaalu üle.
Koos tugevuste coachi Aili Nurmeotsaga arutame tagasiside ja edasiside teemal ning jõuame teadmiseni, et mõlemad sõnad on sideme loomine inimeste vahel. Aili aitab igapäevaselt inimestel leida kontakti oma tugevustega ning aitab hoida ohjes ka tugevuste ülearenemist. Seekordses episoodis võtame kokku Kim Scotti “Radikaalne siirus” tagasisidestamise otsekohesuse ja isikliku hoolimise skaalad, mille abil juhtida iseenda ja […]
#69
Kindlus
Kas organisatsioonil on üldse võimalik jõuda välja kiirustamisest, pingest ja sellest, et midagi on koguaeg puudu? Võimalik, et ka sina oled otsinud vastust sellele küsimusele. Puudutame kindluse ja turvalisuse teemat ning jagame isiklikke kogemusi, et toetada selgust ning uusi valikuid.
Kriitika vallandab emotsioone ja anname hinnanguid iseenda haiget saanud osa pealt. Mis sunnib meid kritiseerima teisi ja miks me eeldame, et inimesed on vastutustundetud? Kui annad endast parima, siis on kriitika asjatu.
Mida teha juhina kui oled rollist välja kasvanud, aga oled ka omanik? Mis sa oled siis kui sa ei ole Su töö? Kuidas saada üle kaitsest iseenda ees? Räägime süümepiinadest ja kartusest kui astud eemale tööst, millega oled end pikalt samastanud.
Räägime tähelepanekutest juhtidega töötamisel: vajadusest aeglustada, turvatunde puudusest, tunnustamisvajadusest ja töö pjedestaalile panemisest. Tõdeme, et tööd võiks teha südamega, aga südant ei tasu siiski ära anda. Kas vajame kõike, mida tahame või mõnikord vajame lihtsalt tempo maha võtmist?
Arutleme, et kas organisatsioonikultuuri saab üldse muuta? Mis on kultuuri muutmise soovi taga ja kas vaatepunkt loob reaalsust või reaalsus vaatepunkti?
Kui tunned, et nüüd oled valmis küsima abi, siis kuidas teha valik – mentor,coach, terapeut? Mis on minu jaoks ja mis viib mind edasi lahenduse suunas?
Tugevuste ja nõrkuste teema saab käsitlust nii värbamisel, arenguvestlustel kui ka tugevusanalüüsidel. Mis siis on tugevused meie nägemuses? Mis on nõrkused ja kuidas saada terviklikuks oma nõrkuste ja tugevustega? Jõuame tõdemuseni, et tavapärane käsitlus tugevustest ja nõrkustest võib piirduda käitumusliku tasemega. Kuid kas see on ainus?
Mis vahe on aastavestlusel ja 1-1 regulaarselt vestlusel ja kuidas aitab 1-1 vestlus kaasa ajajuhtimisprobleemi lahendamisele?
Mõtestame inimeste juhtimise ja aitamisega seotud eetilisi küsimusi. Räägime võimumängudest ja teenindavast juhtimisest läbi praktiliste näidete ja oma kogemuste.
Usalda, aga kontrolli – uskumus, mis juhib paljusid juhte ning mille kahtluse alla seadmine tasub aeg-ajalt ette võtta. Juhtimisteooriate järgi ei tohiks kontrollimise funktsioon võtta juhi töölaualt rohkem kui 10% ajast. Kui see seda on, siis on sul kas suur usaldusprobleem, sihi puudumine, siht segane või on mõõdikud liiga keerulised.Kontrollimisest rääkides jõuame tõdemuseni, et kontrollida […]
Kas läbipõlemine on moehaigus? Kas see üldse on haigus või mõnikord me lihtsalt ei julge tunnistada, et mingi asi meile enam ei sobi ja tuleb julgelt muutust teha? Elu edasi lükkamine kõrgete ideaalide tõttu on läbipõlemise alguspunkt?
Enne kirjelduse juurde minekut, palume vabandust, et tänane saade on pisut… kehvemates tingimustes ja sellest ka helikvaliteedi vahe.Muljetame noorte ja vanemate kanguse üle ning pelguse üle eksida. Tõdeme, et keha kuulamise kaudu on võimalik tuvastada oma mõttemallide kangus.
Kas me mitte ei julge endale vaba aega lubada, sest me ei oska sellega midagi peale hakata? Mis kasu annab puhkamine ja kas tõesti raha on kõige kurja juur või on ta hoopis väärtuse salvestaja? Kõik teed viivad rahani, aga kas see on teekonna siht?
Räägime teadlikust suhtlusstiili valikust, süütundest enesekehtestamisel ning avardumisest muutumise asemel. Võtame jutuks dilemma – lahkuda või jääda situatsiooni, mis ei sobi, sest mujal sarnast tööd teha ei saa.
#55
Suhtlustõkked
Tee mind oluliseks, austa mind, auta mul ennast olulisena tunda! Räägime enamlevinumatest viisidest, kuidas inimeste vahel tõkked tekivad ja kuidas neid ületada. Tõdeme, et saad mitte seda, mida vajad või tahad, vaid seda, mis sa oled. Anname harjutuse kuidas projektsioonide ja emotsioonide kaudu end tundma õppida.
Räägime sellest kuidas juhina on õhtuks alati rohkem probleeme kui hommikul. Vaatame teise nurga alt sõna "probleem" olemust, poolte valimist ning võimalusi, mida eri probleemid annavad. Arutleme, et kui oluline on emotsiooni (energy in motion) seostamine oma väljakutsetega.
Kuidas see vallandamine siis käib. Mis vallandub ja millest me lahti laseme? Räägime aususest ja Reelika ning Ivari kogemustest juhina säärastes olukordades. Tõdeme, et lahtilaskmine on protsess, kus ausus alates esimesest kahtlusest on võtmesõna.
Jätkame juttu Zimbardo vanglaeksperimendi teemadel – võimust, rollidest ja empaatiast. Kas end teise kingadesse panek on alati ikka väga hea mõte?
Räägime Zimbardo Starfordi vangla eksperimendist, mis paralleelid on selles juhtimisega organisatsioonides ja kuidas me loome ja seame kahtluse alla identiteeti. Räägime kavatsusest, huvist uurida inimese motivatsiooni, teadlikkusest ja Miki-Hiirest. Filmisoovitus "The Stanford Prison Experiment" (2015) @Netflix.
Räägime vastupanust, ohvrimentaliteedist, hirmust oma elu elada ja uskumustest, mis kinnistavad mittemeeldimise meeldimist. Kuidas saab teiste ootuste asemel hakata vastama iseenda ootustele?
Esimest juubelit ehk 5.episoodi tähistame koos külalisega – Olesija Saue. Koos temaga arutleme pehmete väärtuste teemal juhtimises ja elus laiemalt.Jõuame tõdemuseni, et pehmete väärtustega võib saavutada suuremat välist edu, aga pehmed väärtused on oma olemuselt inimeseks olemine ja sissepoole vaatamine. Usume, et lähiaastakümnetel automatiseeritakse enamik tehnilisi oskusi ning juhtide ülesanne ongi rohkem tegeleda inimlike oskustega […]
Kurjasid päevi kuulutavad aastalõpu ennustussaated vaadatud, majandusprognoosid loetud ja aeg selle kõige juures rõõmsalt tööle pühenduda? Räägime kuidas õnn on otsus, kuidas kriisiplaanide asemel eduplaane teha ja kuidas praeguses hetkes on kõik olemas.
#48
Isiklikud piirid
Mis on isiklikud piirid, kuidas nende ületamist märgata ja kuidas piire laiendada? Kas alati peab olukorrast lahkuma kui tunne pole hea või just vastupidi – olukorda jääma?
Mõtestame põhjuseid miks alluvad ja juhid maailma erinevalt näevad ja kuidas neid maailmasid ühendada. Reelika toob sisse väga huvitava taipamise omanditunde osas ning arutleme sõna "alluv" jõu üle. Teeme üleskutse kuulajale leida alternatiivsõna "alluvale".
Elamine tulevikus, mida veel ei ole ja mõeldes pidevalt lõpptulemusele, kogeme kannatamatust. Kannatlikkus paneb aga istuma. Kuidas leida selles tasakaal ja mis väärtust leida kannatamatusest? Mis juhtub kui tulemusekeskus pöörata protsessikesksuseks ja kirglikkuseks?
Millest sõltub, kas näeme inimesi heade või halbadena? Miks üks ja seesama inimene mõnele tundub hea ja mõnele üldse mitte? Hea inimene on hea endaga, et siis olla hea teistega.
Jätkame eelmises episoodis pooleli jäänud juhtimisväljaktusete teemal – lahkame lihtsustatult mitmekesisuse temaatikat, räägime mugavatest ja ebamugavatest emotsioonidest ja vaimsest tervisest.
Võtame ette juhtide väljakutsed töötajakogemuse juhtimisel, talentide leidmisel ja muudatuste juhtimisel. Puudutame ka teemat, kuidas ise platsilt välja astuda ja järgmisele põlvkonnale juhtimine tükkide või tervikuna edasi anda.
Töötajate anonüümne tagasisideküsitlus võib olla jäänud ajale jalgu. Miks peab see olema anonüümne ja mis juhtuks kui see enam ei oleks anonüümne või seda üldse ei teeks? Reelika annab hea tehnika meeskonnasisese kirumise lõpetamiseks.
Alluvate ja juhtide maailm paistab olevat kohati eri planeetidelt. Kui märkad, et oled õnnetu suhte osas oma juhiga, siis mida teha? Kuidas ema ja isa võivad mõjutada suhet juhiga ning kuidas olla nõudlikult hooliv juhina ja alluvana?
#40
5 sammu kuidas…
Kas kiirete vastuste ja tegevuste otsimine on turvalisuse otsimine sealt, kust seda on võimatu leida? Kas vastutuse võtmine võib olla vastutusest hoidumine?
Seekordses osas teeme juttu naiselike ja mehelike omaduste rakendamisest organisatsioonides. Räägime allasurutud naiselikkusest meesjuhtides ning ülesurutud mehelikkusest naisjuhtides. Miks me naisjuhtide puhul paneme ette “nais”, aga meesjuhtide seas sugu pole oluline? Miks naised tirivad ise alla tippu jõudnud naisi ja miks tippjuhtimises on niivõrd vähe naisi? Miks on meeste jaoks mehelikud naised tööl hirmutavad ja […]
Räägime kas hinnangulisusest on võimalik vabaneda ja millised on meie kogemused arvamuste ja hinnangute arvestamisel. Kuigi valideerime end läbi teiste, siis on kõik hinnangud isikulised ning lähtuvad andjast rohkem kui vastuvõtjast.
Arutleme Tanel Ermeliga juhtimise üle avalikus ja erasektoris. Taneli ettevõtja, avaliku sektori ja erasektori kogemus aitab meil lahti mõtestada erisusi ja sarnasusi neis ning ehk julgustab ka sektorite vahel liikuma. Eks ikka selleks, et oleks rohkem vastutust, et vastutusest saaks sündida areng ja uus loomine.
Kui inimeseks oleme sündinud ja meil on mingi visioon, siis kas on eraldi vaja veel juhiks sündida? Arutleme teemal, kas ekspert tuleb olla juhina oma valdkonnas või juhtimisvaldkonnas, mis on rahu ja rahumeelsuse vahe ning teeme lõpus ühe harjutuse koos kuulajaga.
Miks juhtub nii, et suured strateegiapäevadel seatud eesmärgid ei jõua tegelikult inimesteni. Kas lahenduseks ongi juhtimine juhtimiseta, kus tegutseme ideede nimel, mitte eesmärkide nimel?
Mis on olukordade taga, kus kolleegid on omavahel tülis, juhtidel on meeskonna osas eelarvamused ja konfikti ei taheta minna? Kuidas tegeleda pealekaebamistega?
Paljud juhid on kõrge inflatsiooni tingimustes sattunud palgasurve alla. Filosofeerime palgast ja väärtusest, kuid anname ka konkreetseid praktilisi soovitusi palgasurve olukorras toimetamiseks.
Käesolevas episoodis arutleme suvepuhkuste perioodil asendamise koormust, mis juhtidele tihti langeb. Kuidas tagada selle kõige juures klientide rahulolu, aga ka samas juhtimise toimimine.
#32
Karini lugu
Karin valis lahkuda ettevõtte strateegilise planeerimise seminarilt, sest tema arvamuse kohaselt olid konsultandid valel teel.Tänases episoodis arutleme juht Karini juhtimispraktikat ja juhtimisomadusi.Arutelu käigus avanevad loorid aususe ja otsekohesuse teemal ning plahvatuslik punkt saabub podcasti lõpus!
2. hooaja avaepisoodis räägime puhkamisest, puhkuse lõpust ja valikutes, mis võimaldab meil suure tahtmise korral rohkem puhata. Räägime sellest, kuidas me ei vali, vaid leiame tihti takistusi, mis ei lase valida. Kuid valik rohkem puhata ka siis kui puhkusehooaeg on läbi, on meil alati, sest kui usume, et meil on piisavalt aega, siis võib juhtuda, […]
Võtame meie 1.hooaja kokku ning põhjendame pisut, et miks teeme asju nii nagu teeme. Usume, et meie ülesanne on näidata juhtimise olemust teise nurga alt ning surumata seejuures iseenda reaalsust kuulajale peale. Ega seda episoodi polegi võimalik kuidagi loogiliselt kokku võtta – kuula ja anna meile oma soovidest enne uut hooaega teada! Meie igal juhul […]
Kas juhtidel on vaja tõesti hoida kätt töötajate isiklikel teemadel ja isiklikus elus olevate probleemidega tegeleda? Kus jookseb piir tööelu ja isikliku elu emotsioonide vahel? Juhtidelt oodatakse justkui super inimlikkust – tulemuste juhtimist ja samas kainimeste heaolu tagamist neile psühholoogiks olles. Osade inimeste jaoks on juht ainuke oluline suhe tema elus, kus ta päriselt saab […]
Täiskasvanud inimene õpib ikka läbi selle, et esmalt üritab ise pusida ja alles seejärel otsib üles kasutusjuhendi. Sama on ka juhtimisstiilidega. Juhtidel kujuneb oma stiil asju teha, kuid ühel hetkel on mõistlik läbi mõtestada, et on olemas ka teisi stiile, mida loovalt oma igapäeva töösse rakendada.Juhi ülesanne ei ole inimesi aidata, vaid nende vastu huvi […]
Toetudes juhtimise ja neuroteaduse uuringutele arutleme missioonist arutlemise väärtuslikkuse üle. On mõõdetud, et missioonist rääkimist tuleb teha 3-6 korda sagedamini kui tulemustest rääkimist, et jõuda paremate tulemusteni. Kui sinu ja organisatsiooni/juhi unistused resoneeruvad, käivituvad olulised 14 piirkonda ajus. Kui ei resoneeru, deaktiveeruvad 11 olulist piirkonda. Mida rohkem räägime missioonist, seda rohkem hakkab inimene märkama positiivset. […]
Räägime tunnustamise 5 keelest (sõnad, füüsiline, teened, kvaliteetaeg, kingitused) ning jõuame tõdemuseni, et oma kolleegi tunnustuskeele tundmine võib anda võimaluse suuremaks mõlemapoolseks rahuloluks.Teeme vahe kiitmise ja tunnustamise vahel. Kiitmine on pinnapealne hinnangu andmine, tunnustamine tänulikkus panuse eest, mis tõstab inimest ning toob välja temas peidus oleva aarde. Kiitmisega on tihti raske hakkama saada ning kipume […]
Nagu meis kõigis on olemas kunstianne, on meis kõigis ka sisemine narr, kes suudab võtta asju huumori ja kergusega. Huumorimeelt kasutava juhid (kasvõi 1 spontaanne nali/vimka päevas) on 27% rohkem inspireerivamad, meeskond on 15% pühendunum ning meeskond leiab loovaid lahendusi 2x tõenäolisemalt. Mida vähem kangemalt, tõsisemalt ja pühalikumalt võtad end ja ümbritsevat, seda tõsiseltvõetavam sa […]
Igal juhtimisastmel on oma roll. Arengus juhina on oluline mõelda, et mida sa päriselt tahad. Kui spetsialistide juht tegeleb inimestega, siis juhtide juht tegeleb eri gruppide kokkumängu tagamisega, tippjuht organisatsiooni sihtide ja kasvamisega laiemal tasemel. Räägime juhtide juhtimise erisusest spetsialistide juhtimisest, staatusest ja staatuse mõju adumisest. Võib juhtuda, et juhtide juht on olla prestiižne, kuid […]
Milline on hea meeskond? Kas hea meeskonna olemusest saan aru läbi sõnulseletamatu sisetunde või saab seda ka mõõta? Millal saab grupist meeskond ja miks armastada konflikte? Käime läbi grupirotsessid meeskonnaks kujunemisel ning jõuame tõdemuseni, et meeskond ei vaja juhti, aga grupp võid vajada juhtimist.
Vaidleme läbi, et mida tähendab kaasamine ning jõuame tõdemuseni, et ei ole ühtset lähenemist, kuid oluline on aru saada, et mida sina tahad mõelda kaasamise all.Kaasamine on nii ühiselt unistamine kui ka tegutsemine. Ka käsklustega juhtimine on kaasamine. Ka tõeline vabadus on kaasamine. Mis on sel 7-sammulisel kaasamise teekonnal üldse sinu jaoks oluline otsus?
Delegeerimine – on see abi küsimine, vastutuse andmine/võtmine, kontrolli kaotamine, usaldamine või usaldamatus, arengu toetamine, iseenda areng, ülesannete äraandmine, kogemine, planeerimine?Räägime mitmest delegeerimise mudelist praktilise oskuse kontekstis, kuid ühel hetkel jõuame järelduseni, et delegeerimise võiks üldse ära lõpetada ja lihtsalt arendada enda suhtlusoskust. Delegeerimine säilitab sinu töökoha juhina kuid võimaldab ka lõpetada oma karjäär selles […]
Räägime konfliktide lahendamise oskusest ning vajadusest konflikte armastada. Probleemid aitavad meil kasvada ja lahendus asub probleemiga erineval tasandil. Probleemide edasilükkamisel konfliktiga seotud pinge vaid kasvab, kuni jõuab lõpuks lühiseni. Konflikti lahendamise eelhäälestus on üks olulisemaid lahenduse võtmeid – egokaitse asemel kuulamine võib teha imesid. Käime läbi ka 5-astmelise konflikti lahendamise mudeli, mida saab kasutada nii […]
Kas tähistamine on tegu või eluviis? Tihti tähistame mõnd saavutust koogiga ning alkoholiga. Kuid kui soovime nautida elu elusamat elamist, siis keha väsitavate asjade sissesöömine töötab eesmärgile vastu.Tähistamine on elamine tänulikkuses iga hetke eest ilma, et peaksid seda tseremoniaalsete tegudega markeerima. Uni, toit ja liikumine on enese potentsiaali tõeliseks rakendamiseks kõige olulisemad vundamendikivid. Kui tahame […]
Arutleme teemal, kas vaimne tervis on vaimsus või on vaimsus midagi muud? Jõuame järelduseni, et juhtimine juhtimiseta on ratsionaalne endaga tegelemise tegevus, mille abil on võimalik kujundada just selline töökultuur, mida organisatsioonis väärtustad.Vaimsus ei ole usku pööramine, vaid Maslow vajaduste hierarhias kõrgeim aste – teiste eneseteostusele kaasa aitamine, mis võikski olla juhtide peamine ülesanne. Intelligentsus […]
Mis on motivatsioon ja miks ei ole võimalik teisi inimesi motiveerida? Motiivi olemasolu aitab ligi saada oma vajadustele ja õppida läbi emotsioonide enda elu soovitud suunas juhtima. Miks on kiindumine lõppmotiivi ohtlik ning mis on tingimuslik õnnetunne? Kuidas hukkamõist takistab motivatsiooni tekkimist ning mis on põhjus-tagajärg motivatsioon nii tööl kui ka laiemalt elus? Jõuame tõdemuseni, […]
Silostumine on väljakutse paljudes organisatsioonides, kus on eri osakonnad. Sel korral proovime anda tähenduse silostumisele ehk mina/sina/meie/teie keele taga olevatele mõtetele.Kuigi organisatsiooni vajadused on üldiselt suuremad kui üksikisiku vajadused, peavad need liikuma paralleelselt. Nähes organisatsiooni ja juhtimise väljakutsetes võimalusi issenda kasvuks, võib maailmapilt 180 kraadi muutuda. Vaidleme müügivõistluste kasulikkuse ja kahjulikkuse üle inimese enesetunde loomisel […]
Kui aus võiks juht olla kui organisatsioonil läheb majanduslikult kehvasti? Kuidas muuta oma uskumusi, et töötajad ei saa neist teemadest aru või et omanike eesmärk on vaid kasumit taskusse panna? Kui soovime luua omanikutunnet ja vastutuse võtmist on paratamatu, et tuleb rääkida sellest, kuidas tekib raha ning kuidas ta kulub. Pidevalt teadmise loomine, et keegi […]
Seekordses episoodis on meil külas 7 aastat panganduses töötanud Karel Parve, kelle tänane roll on juhtida privaatpangandust. Räägime suhtumisest rahasse juhina ning suhtumise muutusest läbi elu.Kareli juhtimise visioon on hoida eemale ja lasta inimestel tegutseda ning jälgida seejuures kolme küsimust: kas see, mida ma teen, teeb mulle rõõmu; kas see, kuidas ma teen, meeldib mulle […]
#155
Igaühe unikaalsusest
5. hooaja avaepisoodis võtame teemaks unikaalsuse, igaühe erinevuse, kas ja kuidas see ära ununeb ja kuidas seda uuesti leida. Arutelus jõuame ka koostöö mõiste ümbersõnastamiseni ning meenutame tõsiasja, et mul ei ole midagi vaja, et olla ning mul pole midagi muud kui see, mis olen.
#154
Õnn või rahu?
Arutleme teema üle, et kas me ikka peaksime seda õnne taga ajama pidevalt ja olema õnnelik? Ehk on hoopis küsimus muus seisudis – heaolus, rahus? Ja ehk on tõesti õnn otsuse küsimus nagu paha tuju on mõnikord lihtsalt kehv harjumus?
Räägime mõlema taipamistest juhtimise kohta viimasel nädalal. Ivar on tuvastanud, et kui oluline on tegeleda meeskonnas teadvustamata leinaga, mis juhib meeskonda vahel rohkemgi kui juhi juhtimistegevused. Reelika on tuvastanud, et kuidas sisemised standardid peaks suunama meie tegusid tagasitegemise või teisele inimesele õppetunni andmise osas.
Mida tähendab inimeseks olemine? Kas see mitte ei peaks olema esimene samm defineerida, et asuda tegema inimkeskset juhtimist? Väärtust saame luua vaid siis kui väärtustame iseend – kõigi oma inimlike aspektidega. Väärtust saame luua kui austame end ja seeläbi ka teisi inimesena.
Kui realistlik on jõuda sügava inimesekeskse muutuseni organisatsioonides? Kuigi tahame muutust ja ühendumist, siis kas julgeme valida olla erakordsed? Kas julgeme valida kannatusest ja ebamugavusest liikuda arengusse?
Peale 150 korda rääkimist, siis mida tähendab juhtimine juhtimiseta täna meie jaoks? Kas see on juhtimise uus vaade või enda elu voo eest ära võtmine?
Juhid vahetuvad ja uus juht proovib tihti olla parem juht kui eelmine. Ka meeskond paneb uut juhti proovile, et näha tema eripära ja parem olemist. Parem juht on omapärane ja saab parem olla vaid siis kui ta jääb iseendaks ja tahab saada paremaks versiooniks iseendast. Populaarne ja parim ei pruugi olla sama ning ka meeskonna […]
#149
Ettevõtluse rahalõks
Kas kasumlikkus ja raha on võtnud ettevõtluse üle ja inimlik väärtus on jäänud tagaplaanile? Võib-olla on ka juhtimise konseptsioon väsinud? Kuidas seda muuta? Anname esimesed praktilised sammud.
Rääkides õnne ja rahu valimisest jõuame selleni kuidas juhi enda tunne, et ta pole piisavalt hea, võib tekitada majanduskasvu, aga samas ka läbipõlemist. Seekordses episoodis laiendame taaskord valikuvõimalusi – ehk on tõesti rõõm ja õnn valik, mitte tegevuse tulemus?
Millist standardit ja kvaliteeti inimene tööl pakub, võib olla paljuski sõltuv tema valikuvõimaluste nägemise viisist. Kuidas seda laiendada ehk kuidas tõsta kvaliteeti ehk teha uusi valikuid?
#146
Kui pole internetti…
Selle episoodi kokkuvõtet on väga raske kirjutada. See lihtsalt kulges eri põnevate teemade vahel alustades küsimusest, mis on siis kui pole internetti? Kuula ja jälgi vestlust.
#145
Väärtused ei pea
Millised on sinu organisatsiooni 3-4 väärtuste sõna, mis on kokku lepitud, aga need siiski käitumises ei pea paika? Miks nad ei pea paika ja mis jääb meil märkamata?
Kipume elus ja eriti töös ülemääraselt tegutsema ja ka plaanide mittepidamine võib mõnikord täitsa närvi ajada. Mida sellega siis teha? Kas on võimalik tegutsemine ära anda ja läbi juhtimise jõuda enesemeisterlikkuseni? Kellele või millele oled lojaalne kui otsustad pelgalt tegutseda või plaanide järgi minna?
#143
Elureis äriklassis
Kas elad oma elu äriklassis? Mida tuleb ette võtta selleks, et päriselt olla magnet ja eemaldada sisemised takistused, et päriselt küllust kogeda? Ja kas töötamine selleks, et lubada endale korraga max 2 nädalat puhkust on valik või paratamatus?
#142
Kui aku on tühi
Mida teha kui tunned, et aku on tühi. Kas laadimisest aitab või on vaja uut akut? Mis on tööalase läbipõlemise sügavamad põhjused, kas lubad endal seda teise nurga alt vaadata ja uskuda, et sul on õigus teha teisi valikuid?
Mis toimub meiega kui kohtame muutust? Ehk oleme selle hoopis ise alateadlikult esile kutsunud. Kas siis tuleb lõpuni kohaneda ja tänulikkusega kaasa minna või on kuskil piir?
Miks tahame asju enda kontrolli all hoida? Millal on kontrollimine hea? Mis vahe on süsteemsusel, reeglitel ja kontrollil ja kuidas sellesse kõigesse hirm puutub?
Intrigeerime mõtlema traditsioonilisest tähtajatust töölepingust kaugemale – millal on juhil mõistlik oma amet maha panna? On see 2 aastat? On see 5 aastat?Kas üldse peaks piirama juhi aega oma ametikohal aastatega või aastatest olulisim on sõnastada ja ellu viia oma missioon ja rakendada oma tugevused parimal moel ja seejärel anda teatepulk edasi?Miks me üldse peaksime […]
Miks juhtub nii, et aastast aastasse tehtavad rahuloluuuringud ei too märkimisväärseid muutusi? Kas neil on üldse väärtust ja mis probleemi me nendega lahendame?
Kas oleme liigselt pinnapealsed ja tahame kiireid lahendusi? Mis on siis pinnapealsuse lahendus? Sügavus? Millised on valikud, mis on tehtud siis kui masina aspekt inimeses muutub nähtavaks?
Mida tähendab arenguvõimaluste ja toe saamine juhilt? Mida selleks teha ja kas üldse on juhi ülesanne seda pakkuda? Episoodi lõpus jõuame probleem-lahendus mõttemudelilt hoopis uutesse teadvuse kihtidesse ja võimalustesse arenguvõimalusi näha tavapärasest ebatraditsioonilisemal viisil.
Mis tähendab lojaalsus töökohale ja kuidas see on sarnane lojaaluse ja truudusega oma partnerile? Kutsume sind üles mõtlema oma erienevatele lojaalsustele ja sellet lähtuvalt tegema valikuid, mis toetab lojaalsust iseendale.
#135
Võlts rollimäng tööl
Seekordses episoodis lahkame väga sügavate aruteludega põhjuste üle, et miks ühel hetkel võib kogu töömailm paistma võltsina. Võtame jutuks ka selle, et kust jookseb piir pühendumise ja lahkumisvaliku vahel.
#134
Nähtav olemise hirm
Miks me kardame jagada oma mõtteid, tuua ennast nähtavale? Kuidas sellega tegeleda ja jõuda sinna, et ükski info ei kuulu sulla ja ehk on isegi egoistlik mitte jagada?
#133
Ah, mis nüüd mina!
Miks meil on tendents ennast väiksemaks teha, võtta vastutus teiste inimeste tunnete eest ja lasta sisemisel perfektsionistil enda üle võimust võtta? Kuidas seda vähendada ja elada nii nagu hing ihkab?
Kuidas hallata piire kui korraga oled juht-alluv suhtes ja sõber-sõber suhtes. Kas üldse on võimalik olla lähedases suhtes ja juhtimissuhtes korraga, millised riskid sellega kaasnevad ja kuidas siiski hoida oma ehedat autentsust selle raames?
Räägime mõistest nagu juhtpõhimõte, selle erinevatest näidetest. Juhtpõhimõte on erinev asi kui juhtimispõhimõte. See on alateadlik kavatsus, mis on su toimetamiste taga, selle initsiaator. Näiteks võib juhtpõhimõte olla "sild" või "õnnistus" või "hoolitsemin" või "kuulsus". Kõik on õiged, aga toovad kaasa erinevad tulemused.
Aus tagasiside on töökeskkonnas midagi, millest ikka räägitakse. Aga mis on ausus? Kui ausus on tõe rääkimine, siis mis on tõde? Või on ausus olukorra täielik vastuvõtmine?
Koos külalise Ain Mihkelsoniga (kasvulabor.ee) räägime miks peaks oma tegemistes mõtlema 7 põlvkonda ettepoole ning kuidas sellist lähenemist tuua pragmaatilisse ärimaailma, kus oleks harmoonia inimestel omavahel ja looduskeskkonnaga.Räägime jätkusuutlikkusest ning võimalikust juhtide mõju ülehindamisest ja alahindamisest, kuid eelkõige keskendume spirituaalse intelligentsuse teemale, mis on järgmine arenguetapp juhtimismaastikul peale emotsionaalse intelligentsuse võidukäiku u 10-15a tagasi.Kes on […]
Kui juht ja töötaja on õppinud end inimesena reguleerima, siis pigem ei pea juht olema pidevalt saadaval. Aga mida mõtleme saadaval olemise alla – füüsilist kohalolekut või vaimselt ka kohal olemist? Räägime ka laps-vanem tüüpi suhtes tööl, mis töötab paraku vastu täiskasvanu-täiskasvanu suhtele. Millal on meie-t liiga palju ja millal on vaja esmalt mina-ga tegeleda?
#128
Kui juht hoiab kinni
Mida teha kui juht ei toeta su arengut? Millal otsustasid, et teised inimesed või eriti autoriteedid ei toeta su arengut ja piiride katsetamist? Ehk oled ka ise millegagi oma arengu tee peal kinni kui juht tööl arengut takistab?
Kas haavatavus teeb meid nõrgaks või tugevaks? Miks kardame haavatavust näidata, erit tööl – kas kardame kaotada tõsiseltvõetavust? Räägime ka haavatavuse eri kihtidest ja näidetest, mis on töökeskkonda täiesti sobiv haavatavus, mis aitab meeskonnas luua paremat koostööd.
Kas oled tähele pannud, et käitud töökeskkonnas väljaspool olles kolleegidega erinevalt kui tööl olles? Miks see nii on ja kuidas majas väljaspool tekkivat soojust ja üksteisemõistmist ja tööseinte vahele tuua?
#125
Valikute tegemisest
Kas oled väsinud ja kurnatud? Ehk on üks võimalik põhjus selles, et sa pole ära teinud valikut ning energia läheb seetõttu kaotsi? Kindel jaa ühe või teise valiku suunas tuleb siis kui eristan soovi ja kohustuse.
Kas käitud juhtidega või mõne teise sinu jaoks autoriteetse seltskonna ees teisiti? Kas pelgad autoriteeti? Kuidas selles hirmust läbi astuda, mis on selle hirmu taga ja kuidas teha reeglite sees enda jaoks uusi valikuid – need on seekordsed teemad.
Võtame sel korral ette Platoni käsitluse juhtimise ja võimu teemadest. Viskame õhku filosoofilise, aga väga praktilise küsimuse sellest, et kas need, kes ihaldavad võimu, sobivad üldse võimu kandma. Kas nad kannavad võimu välja? Mis on üldse võim?
Enesearengumaailmas on näha, et mehi ja naisi kõnetavad pisut erinevad teemad ja asutakse ennast tundma õppima erinevatel motiividel. Mis need on? Räägime ka sellest kuidas mehed meeste grupis saavad jõuda enesekindlama ennastjuhtiva sisemise liidrini.
Millised on klassikalised viisid kuidas väga enesekeskse juhiga toime tulla? Podcasti teises pooles jõuame ka kasudeni, mida sellise inimesega koostööst saab. Arutleme ka selle üle, et mida säärane diagnoosimine üldse annab meile ja kas see on asi, mida teha – diagnoosimine pole küsimus viisakusest ja mitteviisakusest, vaid vastutusest ja mittevastutusest.
#120
Ei taha enam õppida
Räägime sellisest kahest äärmusest nagu õppimise pelgus või sõltuvus õppimisest. Et pidevalt konkurentsivõimeline olla, tuleb muudkui õppida. Aga kas õppides laseme minna ka vanal, või kanname endiselt edasi vanu mõtteid ja konseptsioone ning paname süsteemi lihtsalt uut infot juurde. Ehk sel põhjusel tahetaksegi vähem õppida? Aga miks kukutakse vahel õppimissõltuvusse?
#12
Koostöö
Oled sa mikroettevõtja, spetsialist, juht või ettevõtte omanik, siis igal pool saadab meid koostöö teiste inimestega ja suhtlus inimestega aitab meil saada paremaks, saavutada eneseteostust. Koos tähendab koos loomist, koos töötamist, koos olemist.Koostööd satume tegema inimestega, kes meis erinevaid emotsioone käivitavad, kuidas siis hakkama saada ja kas see ongi koostöö lõpp või alles algus?Suhtluses on […]
#119
Mis juhtus Oxfordis?
Räägime teaduse ja spirituaalsuse vastandusest ja ühendamisest. Ivar annab esimestest mõtetest ülevaate, et mida koges Oxfordis transpersonaalse psühholoogi konverentsil. Toome ka paar praktilist harjutust, mida organisatsioonides kasutada, et vaada oma toimetamisi kõrvalt. Olgu siis spirituaalselt või mittespirituaalselt.
Räägime sellest, et kuidas mõnikord tugeva juhipotentsiaaliga inimesed ei taha võtta juhi rolli, sest see on tema jaoks kaotanud tähenduse ja sisu. Tõdeme, et üks olulisemaid juhi küpsuse näitajaid võib olla võimekus näha teisi inimesi võimekamana kui nad ehk ise arvavad end olevat. Kuid lõpuks oled sa mõju ikka vaid oma olemisega, mitte tegemisega.
Uskumustega töö on saanud populaarseks enesearenguteemaks. Kas sellega võib ka liiale minna?
Võtame kuulaja soovitusel ette teema nimega värbamine. Jõuame selleni, et sõjaväest tulev värbamise mõiste võib tuua äriorganisatsioonidesse probleeme. Ehk peaks värbamine olema hoopis kaasamine, mis loob meeldiva kogemuse kõigile osapooltele? Ehk peaks väärtuspõhine värbamine olema hoopis uskumustepõhine värbamine?
Mida tähendab töötama? Kas 8 tundi peaks olema kohustused kellegi teise jaoks või võiks ka see aeg olla iseenda jaoks? Räägime ülekvalifitseeritud töötajast, kellel on lihtsalt kogemuste üleküllus ja kellel oleks ehk hea hakata ajama mõnd uut liini oma elus?
4.hooaja alguseks arutleme muutmise vajaduse üle – kas ja mida muuta ja mida see muutmine siis tähendab? Tõstatame ka küsimuse ja leiame ka vastuse, et mida siis teha kui oled endaga nii palju tegelenud, aga ikkagi midagi ei muutu elus.
Kui tahame olla konkreetsemad ja selgemad oma sõnumites, siis kas tegu pole mitte enesekindluse otsimisega? Aga mis on enesekindlus sinu jaoks? Lisaks jõuame tõdemuseni, et vastuseisu vastu võideldes ei jõua kaugele, kuid vastuseisu austades jõuame lahenduseni.
Mis on see, mida me otsime otsuseid edasi lükates? Kuidas jõuda selleni, et ükskõik, mis otsuse teen, on see mu jaoks hea – lihtsalt tagajärjed on erinevad?
Kas väärtustad end piisavalt, et mitte panna oma ja oma meeskonna väärtust sõltuma rahast? Kas piirame end liigselt endale hea pakkumisel või lubame endale vahel liiga palju?
Räägime kuidas autonoomia võib viia äärmusesse ja kuidas just äärmused näitavad meile vajalikke uusi võimalusi.
#11
Otsekohesus
Sel korral võtame otsekoheselt ette oma otsekohesuse. Jõuame tõdemuseni, et otsekohesus on julgus olla sina ise, see julgus loob selgust ja vabadust. Otsekohesust on vaja tööl, kodus ja sõprusringkonnas. Otsekohesusega saab teha juhtimist ülespoole ning allapoole hierarhiamudelis, kuid eelkõige on otsekohesus meeldimine iseendale.Hirm otsekohesuse ees viib hirmuni olla “hõimust” välja visatud. Kartes olla otsekohesed, kardame […]
Inspiratsioon on sisemine oma hinge teekonnaga ühenduses olemine ja elu vastu võtmine. Kuidas leida see sisemine inspiratsioon, mis peidab end tahte ja tegevuskavade taga?
Kas oled üritanud jõe voolamist suunata? Kui töötad organisatsioonis, siis suure tõenäosusega oled. Räägime autonoomiast, koosolekutest ja kuidas loodus kõige selle kohta sõnumeid annab.
Räägime Ivari esimese päevade taipamistest Brasiilias, ajast ja selle kulgemisest. Jõuame tõdemuseni, et ümbrus võiks ikka peegeldada mind ka tööl ja elu ei tasu võtta nii süsteemselt ja piiritletult kui seda tegema kipume.
Kust jookseb toksilise töökeskkonna piir ja millal tuleb vaadata iseendasse ja millal kiiresti välja astuda? Me ei pea harjuma toksilususega, vaid oskama sellega midagi enda jaoks ette võtta.
Mida teha inimestega, kes on liigselt enesekindlad? Kust läheb piir "liigse" vahel ja mida selliste inimeste sattumine su ellu tähendada võiks? Kuidas juhina toetada inimesi, kes ehk on pisut liiga enesekindlad oma kompetentside osas?
Mida teha kui annan, panustan ja pakun, aga jooksen sellega justkui vastu seina. Seistakse vastu muudatustele ja kõigele väärtuslikule, mida pakun. Mis tunde see tekitab ja kuidas liikuda andmisest jagamisse ning mis on selle vahe?
Oled avastanud end mõtlemast peale mõnd kohtumist, et oleks võinud ikka kuidagi teisiti öelda või käituda? Kõik meie elus on looming, ka suhted – kuid looming ei saa olla kunagi vale. Kui oleme kahtluses, hirmus, oleme mõtetes ja ei ole olevikus kohal. Ehk tasub tagasi- ja edasisidest liikuda sidemesse olevikuga?
Oled märganud, et üritad võidelda elu voolavusele vastu ja teha asju enda moodi, kuigi see võtlus loob vaid draamat. Austades protsesse nii nagu nad on, avanevad uued võimalused. Võitlusega paned end võimalustele kinni – tööl, kodus ja puhkehetkel. Räägime ka sellest kuidas tööl käivitatakse hülgamis- ja surmahirme.
Iga juht puutub kokku keerukate ja raskete vestlustega – olgu siis lahti lastmine, koondamine vm. Kuidas arendada endas ettevõtja mõttelaadi raskete vestluste pidamisel ja millist aeda juht kujundab – iluaeda või looduskaitse all olevat ürgmetsa?
Kust jookseb nalja tegemisel piir? Millal on sarkistiline nali omal kohal, kuid millal tuleb jälgida, et juhina hinnanguline agressiivne nali töötab vastu meeskonna õhustikule?
Sel korral räägime lähemalt sellest, kes me oleme. Ehk kes on podcasti tegijad Reelika ja Ivar, miks me oleme selliseks kujunenud ning mis on meie nägemus maailmast täna, 2022 aasta jaanuaris. Esimeses pooles tuleb juttu Reelikast ja tema taustast ning nägemusest maailmale läbi mõttemustrite muutja pilgu, kel selja taga 15-aastane wow teeninduse loomine Euronicsis. Episoodi […]
Esimeses episoodis räägime, mida kujutab endast juhtimine juhtimiseta. Kuidas protsessijuhtimisest läbi inimesekeskse juhtimisest jõuda isejuhtimiseni, mis algab kõik juhi enesejuhtimisest. Juhtimine juhtimiseta on loomupärane kõrgeim koosloome. Räägime vastutusest, konkurentsist, automaatmõtetest ehk kogemuspõhisest pimedusest. Juhtidena ei saa ignoreerida seda, mis toimub su enda sees. Enne ei ole võimalik tõeliselt kvaliteetselt pöörata tähelepanu väljapoole ja oma meeskonnale.Räägime […]
