Loodusvaatleja veerg. Nädal 44. Talveööd.

Ilmasilmaja ja õuesõpetaja MIKK SARV jagab alkeemikutega oma mõtisklusi tulevatest talveöödest.

Kuigi päris talveni on veel aega, on talvised ööd juba käes. Me ärkame ja läheme unele pimedas. Hea uudis on see, et saame rõõmu tunda päikesetõusudest ja loojangutest. Halb on muidugi see, et õues toimetamiseks ja töötamiseks enam valget aega ei jagu.

Aga kas peabki jaguma? Kui vaatame oma vendi-õdesid metsaloomade-lindude ning putukate vallas, samuti taimeriigis, siis on enamus end juba mõnusalt talveunenägusid seadnud vaatama. Küllap tasub endagi meelest unustada tõtakas rutt ning elamise ja olemise üle sügavamalt järele mõelda. Mõlgutada oma elatud päevadest, aga ka teiste omadest – vanematest, vanavanematest, vaimustunud tegijatest läbi aegade.

Talveööd on hea aeg ka unistamiseks ja plaanide pidamiseks. Kõige parem on seda teha ikka mitmekesi koos – elukaaslasega, lastega, vanematega või sõpradega. Kusiganes on kaks inimest koos mõtlemas ja unistamas, seal on koos kaks Kõiksust. Oleme ju igaüks loodud Kõiksuse ehk Jumala näo järgi, kuid samas on meist igaüks kordumatu, teist sellist lihtsalt polegi olemas.

Talveööd toovad Kõiksuse meile lähedale. Tähistaevas on enam jagu ööpäevast lahti vaatamiseks ja imetlemiseks, kui jätkuks vaid kannatust seda jälgida! Tähistaevas üha kõrgemale kerkivate täiskuudega on igasuguse tarkuse lätteks.

Kuu paistab igal ööl erineva tähtkuju taustal. Kahekümne seitsme päevaga saab tähtkujude ring täis. Nendes on nähtud eeskuju maailma erinevate tähestike kirjatähtedele. Siiski pole maailmas vist teist keelt peale meie keele, kus kirjatähti ja taevatähti sama sõnaga kutsutakse.

Koos tarkusega toovad talveööd endaga kaasa ka tasaduse ja kuulekuse. Kui midagi enam näha pole, siis tuleb ju teritada meeli, millega maailmas toime saab tulla! Tasadus tähendab oskust endaks jääda ning tühja tuhinaga mitte kaasa minna. Ja millal seda siis veel õppida, kui mitte talveööde aegu!

Kuulekus omakorda ei pea sugugi olema kõrvad lidus iga käsu järele jooksmine. Õige kuulekus aitab taibata, mis parasjagu juhtumas on – mis liikumised, mõtted ja tegemised tahavad sündida. Kõik see, mis kevadel, suveööde päeval 14. Aprillil häälekalt hüüab, on juba praegu hiirvaiksete häältena olemas. Püüame siis seda kuulda ning kuulda võtta!

 

Loo autor on ilmasilmaja Mikk Sarv

Seotud