Kas pingutus toob edu?

Tuleb pingutada, et alanud aasta edukam oleks… Peab pingutama, et tööd saada või suhet hoida… Vahel näib, et kogu elu on üks suur pingutamine, millesse muud suurt ei mahugi. Ajakiri ÜKS uuris, missugused on uskumused edu tagava pingutamise kohta ja kuidas nende küüsist vabaneda.

Tahame hästi töötada ja olla edukad. Kel  tööd on, pingutavad, et mitte sattuda tööotsijate ridadesse. Ettevõtjal on kohustus leida tööd mitte ainult endale, vaid ka oma firma töötajatele. Ühiskond soosib tugevat pingutamist eesmärgi nimel. Sellest johtuvalt on tööstress ja läbipõlemine viimastel aastatel pigem kasvanud, mitte kahanenud.

Raamatu “Töönarkomaania” autor Barbara Killinger on kirjeldanud töövõimekuse paradoksi järgmiselt: “Paljud armastavad oma tööd. Mõnikord võtab see armastus hälbe vormi. Töö võib saada sõltuvuseks. Organisatsioonid on töösõltuvusest huvitatud.”

Korduvad mustrid

Ometi ei taga püsiv ja tugev pingutamine oodatud tulemusi. Eesmärgile kui kinnisideele keskendunud inimese tegutsemisest kaob värskus ja avastamisrõõm. Ta pole võimeline olema loov ja spontaanne ning ta mõtteviis omandab nn tunnel-mõtlemise vormi, mille sisuks on “pean saavutama eesmärgi iga hinna eest, maksku mis maksab”.

Õnnetu ja tühjakspigistatud inimene kordab vanu, ebaõnnestumisele viinud käitumismustreid ja tegevusi, sest ta ei jaksa proovida teisiti tegutsemist ega suuda sõlmida ja hoida uusi koostöösuhteid. Korrates sama, kunagi edu toonud tegutsemismustrit, loob ta illusiooni, et töötab kõvasti ja hoiab olukorda kontrolli all. Vilka, kuid viljatu pingutuse tagajärjeks on  paraku üleväsimus ja tervisehäired, aga ka oma õiguste arutu, keskkonnale vastanduv ja seda kahjustav maksmapanek või endassesulgumine. Sest eitatakse teistmoodi tegutsemise võimalikkust ning keeldutakse uusi väljapääse otsimast.

Sellise käitumismustri taustal on kinnismõteteks kujunenud uskumused teemal “mis tagab edu”. Need uskumused võivad olla üsnagi erinevad. Soome psühholoogid on kirjeldanud seitset ületöötamisega seotud uskumust, mis viivad tunnelmõtlemiseni: soorituspinge, saavutuspinge, kiirenduspinge, valikupinge, nähtavuspinge, muutuste pinge ja mina-pinge.


Igaühele oma pinge

Soorituspinge on omane idealistile-perfektsionistile, kes tunneb süüd seepärast, et pole suutnud oma tööd küllalt hästi teha. Ta püüdleb üha täiuslikuma tulemuse poole. Ta usub, et edu nimel peab veel rohkem püüdma. Iga edukas samm toob kaasa uued, üha raskemad ülesanded ja kõrgemad eesmärgid. Süütunne jälitab sooritajat tulemusest hoolimata: alati saab ju rohkem, paremini, täiuslikumalt! Ebaõnnestumise korral valdab teda alaväärsustunne.

Saavutuspinge iseloomustab muretsejat, kes püüab endale järjest rohkem ja suuremat vastutust hankida. Ta usub, et edu tagab üha rohkemate kohustuste täitmine ja muretseb endale lisatööd, võtab vastu kõik pakutavad ülesanded. Tema motiiviks on teenida ära nende inimeste heakskiit, kelle tähelepanu ta tahab võita. Ebaõnnestumisele reageerib ta uute kohustuste võtmisega, tõestamaks endale ja teistele, et tuleb toime. Tihti võtab ta tööd koju kaasa. Kui ta ei jõua kõike, mis plaanitud, valdab teda jõuetu raev. Äkiline käitumine ja vihasööstud on esialgu lubatavad vaid lähedaste suhtes, hiljem suunab ta need ükskõik kelle või mille pihta.

Valikupinge iseloomustab aktiivset tegutsejat, kes ei suuda otsustada, mis oleks sobiv tegevus edu saavutamiseks. Ta valib endale parimat varianti, kuigi pole selgeks teinud, mida otsib. Püsiv ja rutiinne töö teeb ta rahutuks. Ta vahetab rutakalt töid ja töökohti, alustades iga järgmist tegevust uute lootustega. Sest mitte iga vastuvõetud töö ei anna oodatud tulemust. Tema ajagraafik on pingeline, sest ta alustab järgmise tööga tavaliselt enne, kui on eelmisega lõpetanud, ja jätab tihti pooleli. Ebaõnnestumise korral valdavad teda tüdimus ja masendus.

Nähtav olemise pinge on iseloomulik eneseimetlejale, kes taotleb tähelepanu ja tuntust. Tema uskumuse kohaselt annab kuulsus ja lai suhtevõrgustik eelised keeruliste olukordade lahendamiseks ning aitab raskel ajal toime tulla. Tema tegevusgraafik on allutatud suhetele, mida ta kogub, et olla valmis ootamatusteks. Mida tähtsam on amet ja otsus, seda suurema ringiga tuleb asjad läbi arutada. Ebaõnnestumise korral valdab teda tülpimus. Kuna kontakte on palju, siis kipuvad need jääma pealiskaudseks ning ta kannatab eksistentsiaalse üksinduse pärast.

Kiirenduspinge on iseloomulik nii ülekoormatud kui ka alakoormatud töötajale. Ülekoormatud isik tunneb esialgu rõõmu, et tal on mitu rauda korraga tules. Ta usub, et elu on põnev, kui töö on huvitav. Ta naudib kiireid aegu ja kiiret töötempot, kuni jõud saab otsa. Ta võib töötada vahetpidamata, kuni kõik jõuvarud on ammendunud. Kurnatus toob kaasa sünguse ja jõuetustunde, töö tundub lõputu kannatusena.

Alakoormatud töötaja eesmärk on püsida tööl ja kannatada välja kõik ebameeldivused, mis töö kaasa toob. Ta enesetunne on kehv, kuna talle tundub, et head võimalused head tööd saada ja edu saavutada ei realiseeru – ikka eelistatakse kedagi teist. See võib tekitada tunde, et ta on lootusetult mahakantud (iseloomulik vanemas eas naistele), varupingile tõugatud (iseloomulik kunagi edu nautinud meestele), ukse taha jäetud (kui tegemist on noore mehega) või et teda ei võeta tõsiselt, ei usaldata (kui tegemist on noore naisega).

Muutuste pingest räsitud inimesed võib jagada tinglikult kolme rühma.

Kriisis olija on jõudnud elu sõlmpunkti ning kogenud kaotust, mis sunnib elustiili muutma. Selliseks kaotuseks võib olla haigus, lahutus, tülid lähedaste ja sõpradega, suur muutus töö sisus või töökoha kaotus. Ta otsib uuesti elu mõtet ning võib hoiduda hakkama saamast, kuni pole seda endale sõnastanud. Isikliku kriisi lahendamiseks võib nappida jõudu. Ka töö tundub sel perioodil raske ja vastumeelne. Kriisiga kaasnevad keskendumishäired ja mälu halvenemine. Inimene muutub umbusklikuks, kahtlustavaks ja haavub kergesti. Et kriisist väljuda, vajab ta teiste tuge ning aega oma elu ümbermõtestamiseks.

Põdejat iseloomustab kalduvus haigestuda, kui koormus kasvab ja kohanemiseks ei jätku jõudu. Tema füüsiline piir on habras, teda kimbutavad mitmed psühhosomaatilised haigused. Ta küll püüab õnnestumiseni jõuda ja olla iga hinna eest tubli, kuid murdub, kui koorem on suurem, kui keha talub.

Emaks olemine toob teatud perioodidel kaasa töökoormuse mitmekordistumise. Üleväsinud ema, kellel on palju tööd kodus ja töökohas, tunneb süüd nii tegemata tööde kui ka armastuseta jääva lapse pärast. Ta tahaks lapse arengumuutustele kaasa elada, kuid ei jõua. Üleväsimust püüab ta korvata täpsuse ja hoolikusega olmes, kuid ei saa lahti süütundest, et ei pühenda lapsele piisavalt aega. Hirm last valesti kasvatada alandab omakorda töömotivatsiooni. Tagajärjeks on rusutus, hirm, kehakaalu muutused ja sagenev haigestumine.

Mina-pinge kimbutab sotsiaalselt ülitundlikku, suhetele orienteeritud inimest, kes tajub tööõhkkonna muutusi teravamalt kui teised ning elab neid läbi kui enda käitumisest tingitud sündmusi. Kaaslaste kadedus või juhumärkused mõjuvad talle haavavalt, mistõttu ta võib osutuda kiusamise ja manipuleerimise ohvriks. Ta püüab ületöötamisega oma staatust tõsta, kuid ülitundlikkuse tõttu sageli see ei õnnestu. Ennast näeb ta virga ja innustunud töötajana, kes tahaks õppida ja areneda, kuid kellel ei lasta seda teha. Ta tunneb end rusutuna, on masenduses,  kannatab hingamis- ja  paanikahäirete all. 

Mina-pingega seotud uskumused võivad lähtuda ülesandele orienteeritusest. Sellise inimese mina-pildi kõige olulisem osa on  kujutlus endast kui suurepärasest töötajast. Tema jaoks on töö elus kõige olulisem, ta ei talu pealiskaudsust, niisama tehtud tööd, puudulikku töökorraldust või juhtimist. Ta pühendub tööle ja unustab muu elu, sest otsib töös hingelist rahuldust. Kui ta seda ei leia, siis tunneb, et kustub. Ta kannatab üksilduse käes, sest muu elu on taandunud tagaplaanile.

 

Enesepingestamise nukrad tulemused

Kõrged nõudmised enese suhtes väsitavad ja kurnavad, kahjustavad kogu organismi. Pingutustest hoolimata tunneb inimene end õnnetuna ja rahulolematuna. Auahnuse ja süütunde segunemine viib halvemal juhul selleni, et ta hakkab oma pahaolu lähedaste ja seejärel ka teiste inimeste peal välja elama.

Füüsiline väsimus ilmneb ebameeldiva väsimus- ja raskustundena kehaosades või kogu kehas. Tekivad unehäired ja lihaspinged, söögiisu on muutlik, nõrgeneb vastupanuvõime haigustele.

Intellektuaalse väsimuse tunnusteks on keskendumisraskused ja unustamine (eriti lühiajalise mäluga seotud probleemid), toimingute ja tööülesannete edasilükkamine, segadus, asendustegevuste otsimine.

Emotsionaalne väsimus annab tunda ülitundlikkuse ja kõikuva enesehinnanguna, paanikahoogudena, tühjusetundena, elurõõmu kadumisena (miski ei rõõmusta õieti), tundetukülmuse, iroonilisuse ja küünilisusena. Kui sellega kaasnevad krooniline halb tuju ning jutud sellest, et teised on õelad, hoolimatud ja rumalad, siis määrab inimene end ise isolatsiooni.

Sotsiaalse väsimusega kaasnevad üksindustunne, teistest kõrvalehoidumine, iseenda vaatlemine eemalseisjana oma elu suhtes. Kuni veel natuke jõudu jätkub, püütakse oma halba tuju korvata teise halvustamise ja sisutühja nõudlikkusega endast abitumate või lihtsameelsemate suhtes.

Hingeline väsimus toob kaasa nõrgenenud elutahte, elu mõtte ja eesmärgi kaotamise, hingelise tühjuse ja tühisuse tunde. Tühjustundest püütakse üle saada sisutu sekeldamise ja illusoorse tegutsemisega, uskumata isegi enam selle tulemuslikkusesse.

Kuidas enesepingestamisest vabaneda

Võimalusi kirjeldatud pingetest ja enesepingestamisest vabanemiseks on mitmeid.

Sooritajale

  • Mõtle läbi oma kohustused, rollid ja vastutus.
  • Vali parajalt pingelised ülesanded ning jäta kõrvale liiga lihtne või liiga keerukas töö.
  • Aruta oma eksimused koos sõbraga läbi ja kavanda, mida teeksid teinekord teisiti.

Saavutajale

  • Veendu, et sa ei ületa piire ega kipu ära tegema nende tööd.
  • Teadvusta oma töö positiivsed ja negatiivsed küljed.
  • Vali olulisem ja tee seda põhjalikult, vähem oluline töö tee pealiskaudsemalt.

Otsustusvõimetule

  • Mõtle läbi, kuivõrd kontrollid ise, kuidas oma tööülesandeid täita, kuivõrd usaldada teiste juhtnööre.
  • Otsusta ise oma tööasjade üle.
  • Küsi selgitusi oma töö kohta ja hinnangut oma tööle.

Eneseimetlejale

  • Vähenda suhtlemisele kuluvat aega.
  • Vali suhted, mis pakuvad sulle rõõmu nii tööalaselt kui ka isikuomadustelt.
  • Hoia tööjutud erajuttudest lahus.

Kiirendajale

  • Autasusta end lõpetatud töö puhul.
  • Arvesta, millist tasu oma töö eest saad, ja panusta vastavalt sellele.
  • Toimi päevakava järgi, milles töö- ja puhkeaeg vahelduvad.

Muutujale

  • Küsi kaaslastelt infot firmas toimuva kohta. Hoia end organisatsiooni muutustega kursis.
  • Mõtle selle üle, kas ja kuidas saaksid oma tööaega ümber korraldada. Kaalu, kas ajutiselt sobiks sulle osaajatööd.
  • Küsi koolitust, toetust, koostööd, et ajutiste eluraskustega toime tulla.

Ohvrile

  • Mõtle läbi, millele ja millal võiksid reageerimata jätta.
  • Otsusta, mida saad teha tööõhkkonna või tööstiili muutmiseks. Mõtle, kes võiks olla su liitlased.
  • Mõtle läbi, missugused on su tugevad ja nõrgad küljed, ning toetu tugevatele.

Terviseajakirjas ÜKS ilmunud loo autor on Taimi Elenurm

www.ajakiriyks.ee

 

 

 

Seotud